Keskerakond võtab allkirja ERJK likvideerimise eelnõult tagasi

Paide linna vana koalitsiooni liikmetest pidi esimesena oma kohast loobima Kersti Sarapuu. Foto: Raul Mee

Keskerakond teatas põhiseaduskomisjonile, et võtab oma allkirja Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) likvideerimise eelnõult tagasi.

«Eesti Keskerakonna fraktsioon taganeb vastavalt riigikogu kodu- ja töökorra seaduse paragrahvi 95 lõikele 3 riigikontrolli seaduse, erakonnaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (erakondade rahastamise kontrollorgan) seaduseelnõu 193 algatamisest,» seisab teates. 

Täna hommikul saatis ka Korruptsioonivaba Eesti kirja uue võimuliidu läbirääkijatele, milles soovitakse tugevdada ERJK volitusi ning vastupidiselt seaduseelnõule 193, mille eesmärk oli ERJK kaotada ning selle volitused anda üle riigikontrollile, tuleb edasisi samme teha kooskõlas hea õigusloome tavadega. 

Keskerakonna fraktsiooni liige Jaanus Karilaid selgitas, et soiku on jäänud sisuline debatt selle üle, kuidas tõhustada seda järelevalvet, samuti pole ka riigikontroll näidanud üles entusiasmi selle funktsiooni endale võtmisest.

«Aga teema ei tohi jääda tupikusse ning Keskerakond võtab suuna ERJK pädevuse tõstmisele ja volituste laiendamisele. Sellest täpsemalt saab rääkida juba pärast neljapäevast töörühmade koosolekut,» lisas Karilaid. 

Küsimusele, kas otsus on seotud Korruptsioonivaba Eesti kirjaga, vastas Karilaid, et kirja sisu soovime koalitsioonileppesse hõlmata positiivselt. «Sammud kõikide erakondade rahastamise järelevalveks tulevad väga konkreetsed,» lausus Karilaid. 

Eelmise valitsuse aegne algatus

ERJK likvideerimise eelnõu algatasid Isamaa, Keskerakonna ja EKRE fraktsioon mullu maikuus. Seal märgitakse, et komisjoni väljatöötamine tulenes vajadusest tagada professionaalsem kontroll erakondade tegevuse rahastamise üle. «Selleks asendatakse senine erakondade rahastamise järelevalve komisjon uue kontrolliorganiga, milleks on riigikontroll,» seisab eelnõu seletuskirjas.

Eelnõu algatajate hinnangul on 2011. aastal loodud ERJK täielik vastavus sõltumatuse nõuetele küsitav ning seda eelkõige põhjusel, et ERJK koosseis ei vasta täies ulatuses sõltumatuse kriteeriumile. «Välistatud ei ole poliitiline mõju ERJK liikmete üle, kuna ERJKsse kuuluvad ka riigikogus esindatud erakondade nimetatud liikmed, kes ei tohi olla riigikogu ega valitsuse liikmed,» märgitakse seletuskirjas.

Ühtlasi märgitakse, et seadusemuudatusega pannakse riigikontrollile täiendav ülesanne, mille täitmine eeldab organisatoorseid ümberkorraldusi, ametnike värbamist, väljaõpet jms.

Juunis esitasid sotsiaaldemokraadid eelnõule 50 000 muudatusettepanekut, misjärel eelnõu jäi nii-öelda sahtlisse seisma.