/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2021/01/14/13576663t1h6404.jpg)
Kaitsja Oliver Nääsi kinnitusel on rahandusministri eksnõunikule Kersti Krachtile esitatud kahtlustus kunstlik ja ülepaisutatud.
Oliver Nääs: Kersti Krachtile esitatud kahtlustus on kunstlik (37)
«Kersti Kracht ei tunnistanud ülekuulamisel ennast talle etteheidetavates tegudes süüdi. Ta on kinnitanud, et ei ole kahtlustuses toodud tegusid toime pannud,» ütles Nääs BNS-ile.
/nginx/o/2021/01/12/13573308t1hae8c.jpg)
«Kuigi ma ei ole näinud asjas kogutud tõendeid, siis juba ainuüksi kahtlustuse teksti pinnalt on näha, et kahtlustus on ülepaisutatud ning kunstlik. Ühe näitena on ilmselgelt põhjendamata etteheide rahapesu kokkuleppes. Kahtlustuse tekstis ei ole kirjeldatud mitte midagi sellist, mida oleks võimalik käsitleda rahapesu kokkuleppena. Minu hinnangul ei olnud Kersti Krachti vahistamine põhjendatud ega vältimatult vajalik. Vaidlustame vahistamise ringkonnakohtus,» ütles ta.
Nääsi sõnul peatati Kersti Krachti töösuhe rahandusministeeriumi poolt juba tema kinnipidamise päeval ning sellele järgneval päeval avaldas Kracht ise rahandusministeeriumile soovi töösuhe lõplikult lõpetada. «Lõplikud dokumendid töösuhte lõpetamise kohta vormistatakse lähipäevil. Seega ei ole Kersti Kracht enam avalikus teenistuses ning puudub mis tahes oht, et ta võiks toime panna avaliku usalduse vastasid kuritegusid,» tõdes Nääs.
/nginx/o/2019/06/20/12284877t1h21eb.jpg)
Nääsi sõnul on Krachti ja temale kuuluvate äriühingute varalist seisu käsitletud kohati valesti ning omistatud neile vahistamise kontekstis ka ebaõiget tähendust. «Kersti Kracht on enda ja talle kuuluvate äriühingute kohustustega hakkama saanud enne avalikku teenistust ning saab nendega hakkama ka pärast seda. Kohati jääb aga avaldatud seisukohtadest mulje, et kui Kersti Kracht jääks vabadusse, siis ta läheks enda varalise seisu parandamiseks kasvõi poodi vargile. Need väited on põhjendamata ja ausalt öeldes absurdsed,» nentis Nääs.
Kaitsja märkis, et prokuratuur kinnitas kohtuistungil vahistamistaotluse arutamisel, et kui uues loodavas valitsuskoalitsioonis ei ole EKRE-t, siis kaalub prokuratuur uuesti Kersti Krachti vahistamise vajalikkust. «Ma olen iseenesest nõus, et EKRE väljajäämisega uuest valitusest kaoks ära ka alus väita, et Kersti Krachtil võiks olla ametiseisund või mõjuvõim mõne ministeeriumi või ministeeriumi allasutuse üle, mis võiks realiseeruda mõne kuriteo toimepanemises. Seega tuleb päevapoliitikal silma peal hoida ja juhul, kui uus valitsus loodakse ilma EKRE-ta, siis loota, et prokuratuur peab oma sõna,» ütles Nääs.
Eelmisel teisipäeval pidasid kaitsepolitsei töötajad Porto Franco kinnisvaraarendusega seotud võimalikes korruptsioonikuritegudes kahtlustatavatena teiste seas kinni Hillar Tederi ja Kersti Krachti ning kahtlustus esitati Keskerakonna peasekretärile Mihhail Korbile ja juriidilise isikuna Keskerakonnale.
Tederit ja Korbi kahtlustustakse mõjuvõimuga kauplemises. Kahtlustuse järgi lepiti kokku, et Teder annetab Keskerakonnale enne kohalike omavalitsuse valimisi kokku kuni miljon eurot. Vastutasuks pidi Korb korraldama Porto Franco arenduse kasuks õiguse rajada parkla väljasõidutee Tallinna linna maadele. Kahtlustuse mõjuvõimuga kauplemises on juriidilise isikuna saanud ka Keskerakond.
Teder on kahtlustuse järgi leppinud kokku altkäemaksu andmise Krachtile selle eest, et viimane kasutab ära oma positsiooni ministri nõunikuna, et kindlustada Porto Francole soodsad otsused KredExi kriisiabimeetmete kasutamisel. Altkäemaksu üleandmine jäi toimumata, kuivõrd Tederi ning Krachti pidasid kaitsepolitseiameti töötajad kinni.
Samuti kahtlustatakse Tederit ja Krachti rahapesu kokkuleppes, et varjata Tederilt Krachtile altkäemaksu andmist.
Lisaks on esitatud kuritegude toimepanemise kahtlustus veel kahele ettevõtjale.
Eelmisel neljapäeval andis maakohus loa võtta Teder ja Kracht esialgu kuni kaheks kuuks vahi alla.