Naistearstid: hiline pereplaneerimine ei ole kooskõlas inimese bioloogiaga

Imikud.   Foto: Peeter Langovits

Värske rahvaarvu statistika järgi vähenes Eesti rahvaarv 2590 inimese võrra. Sündide arvu vähenemine on olulisel määral seotud sellega, et sünnitusikka on jõudnud 1990ndate põlvkond, keda on võrreldes laulva revolutsiooni ajal sündinutega (1988–1991) märksa vähem.

«Selline rütmilisus tõusude ja langustega ongi korduv muster,» lausus Ida-Tallinna Keskhaigla ämmaemandusjuht Vivian Arusaar.

Eelmisel aastal nägi Ida-Tallinna keskhaigla sünnitusmajas ilmavalgust 3844 last. See on 374 last vähem kui aasta tagasi – 2019. aastal, mil sündis majas 4218 uut kodanikku.

Lõppenud aasta oli Covid-19 pandeemia tõttu ka väga erakordne ja tõenäoliselt avaldas see mõju ka sündimusele, kuid praegu on seda veel asjatundjate sõnul vara hinnata, sest esimesed pandeemia ajal eostatud lapsed hakkasid sündima alles 2020. aasta viimastel kuudel.

Sünnitaja keskmine vanus on pidevalt kasvanud

Üks oluline näitaja, mis avaldab sündimusele mõju, on sünnitaja keskmine vanus. Eelmisel aastal oli näiteks Ida-Tallinna Keskhaiglas sünnitajaid vanuses 14–51 eluaastat. Natuke üle poole (~61%) mullu ITKs sündinud laste emadest jäid vanuserühma 29–34 aastat. 

«See, et aastatega on sünnitajate keskmine vanus tõusnud ja järjest enam hilisemas eas naised saavad lapsi, kompenseerib veel vähesel määral nooremate põlvkondade naiste arvukusest tingitud laste sündide langust. Näiteks sünnitajaid vanuses 40 pluss oli meil kõikidest sünnitajatest 2020. aastal 7 protsenti. Ja kui vaadata juba naisi vanuses 35+, siis selles vanuserühmas sünnitajaid oli meil pea kolmandik,» ütles Ida-Tallinna Keskhaigla ämmaemandusjuht Vivian Arusaar.

Mitu last sünnitab naine oma elu jooksul, sõltub suurel määral sellest, millises vanuses saab ta oma esimese lapse. «Laste saamist lükatakse järjest hilisemasse ikka. Paraku hakkab alates 30. eluaastast naise viljakus vähenema ning järsk langus viljakuses toimub pärast 35. eluaastat,» selgitas Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku juhataja dr Piret Veerus.

Inimese bioloogiat ei arvestata

Põhjuseid, miks lapse saamist edasi lükatakse, on erinevaid, näiteks soov enne pereplaneerimist teostada end tööl, saavutada majanduslik kindlustunne, lõpetada õpingud, võib-olla ei ole leitud sobivat partnerit. 

«Paraku võib lapse saamise edasilükkamine tähendada seda, et naine ei pruugi saada elu jooksul nii palju lapsi, kui ta soovib,» lausus Piret Veerus. Tema sõnul vanuse kasvades suurenevad ka mitmed rasedusriskid, näiteks esineb sagedamini probleeme viljastumisel, raseduse katkemist, tõuseb kaasasündinud väärarendite risk. «Kuigi tänapäeva ühiskonna normid soosivad pereplaneerimise edasilükkamist (näiteks karjääri tõttu), siis kahjuks ei arvesta see inimese bioloogiat, mis seab lapsesaamisele teatud piirid. Kui naisel on kindel soov luua suurpere, siis naistearstidena soovitame kindlasti mitte lükata edasi esimese lapse sündi,» lisas ta.