Nädala lugu ⟩ Mihkel Mutt: vähemuste vedru

Mihkel Mutt. Foto: Sander Ilvest

Oma vigade voorusteks kujundajad väärivad lugupidamist, kirjutab kolumnist Mihkel Mutt.

Kõikvõimalike vähemuste koosseis ja kulg on kirju. Mõned on pikka aega keelatud, seejärel saavad sallituks, vähemasti seaduse silmis. Vahel läheb ka vastupidi. Ja mõned on tabuks jäänudki. Keeluaegadel on vähemustesse kuulujad üritanud end kas varjata, toimetada salaja või siis ennast muuta – oma erandlikkust alla surudes. Siinkohal on tähtis, et isegi kui nad viimast suudavad, ei tee see neid kunagi päriselt põhiliinseks. Nende erinevused ei ole ju reeglina omandatud ega sisendatud, vaid sünnipärased. See puudutab ka pedofiile (teooriad sellest, et «kõik on juba ära proovitud ja tahaks midagi erilist» on paremal juhul pooltõed).

Igaks juhuks ütlen ette, et ei pea silmas «praktikuid», vaid vastavat sättumust, ei kavatse kedagi ega midagi õigustada, vaid vaadelda nähtust laiemas kontekstis.