Pääsu pole pandeemiast ja kliimast, kuid avanema hakkavad ka maailmaruumi avarused.
Mida oodata 2021. aastalt teaduses?
Kliimavõitlus jätkub
Kliimamuutused tõotavad sel aastal taas fookusesse tõusta. Õigupoolest pole keskkonnakriis ju vahepeal kuhugi kadunud ning kuigi koroonapandeemia suutis inimtegevuse survet loodusele vähendada ja emissioonide kasvu pidurdada, on üsna tõenäoline, et kriisist väljudes hakkavad need taas hoogsasti suurenema. Samas tõotab kliimapoliitikasse tuua uut hingamist USA taasliitumine Pariisi leppega ning on ka lootust, et maailma riikide majanduse elavdamiseks tehtavad investeeringud kujundatakse rohepöörde vaimus.
Üks pöördeline sündmus saab igal juhul olema juba 2020. aastal toimuma pidanud, kuid pandeemia tõttu edasi lükkunud Glasgow’ tippkohtumine, kus loodetakse kokku leppida 1. jaanuarist töösse läinud Pariisi leppe viimastes seni kokku leppimata tehnilistes detailides.
Kust tuli ja kuhu läheb Covid?.
Maailma räsiva koroonaviiruse täpne päritolu pole ikka selge. Me teame, et see on olemas ka nahkhiirtel, kuid mismoodi see täpselt käis, kuidas viirus levima hakkas, on siiski vastuseta küsimus. Jaanuaris siirdubki Hiinasse Wuhani linna Maailma Terviseorganisatsiooni juhitud uurimisrühm, kuhu kuuluvad nii epidemioloogid, viroloogid kui ka paljude teiste erialade eksperdid.
Samuti võib olla kindel, et viirus, selle mutatsioonid, ravimid ja vaktsiinid jäävad teadusuudistes domineerima. Samuti võime hakata saama esimesi teateid sellest, milliseks haiguseks Covid-19 aegamööda evolutsioneeruma hakkab.