/nginx/o/2021/01/15/13577971t1ha8b9.jpg)
Surimist tooted, nagu krabipulgad, -sõrad ja -nuudlid on tänapäeval maailma toidulettidel küllaltki levinud. Neid võib leida kaupluselettidelt, mitmesugustest sushi-toodetest, salatitest, isegi gurmeetoitudest üle maailma. Vähe on aga teada, et esimese krabipulkade tehnoloogia tõi Jaapanist väljapoole Aare Asi, kes oli endise Kirovi kalurikolhoosi aseesimees tehnika alal, kirjutab Rannarahva Muuseumi direktor Janek Šafranovski
Surimit hakati Jaapanis valmistama juba üle tuhande aasta tagasi. Jaapanlased ei osanud tursalistest suurt lugu pidada, aga meres leidus teda küllaltki palju. Nii töötasid nad välja mooduse, kuidas seda kala omamoodi väärindada või ka rasketeks aegadeks säilitada.
Valge kala filee hakiti ja hõõruti puuliual väga tihedaks massiks. Seejärel pesti saadust ohtra veega, mis eemaldas rasvad ja muud üleliigsed ained, nii et alles jäi valgurikas mass, mis kuumutamisel hangus. Saadud toode oli praktiliselt maitseta, lõhnata, rasvavaba ja võimaldas pikemaajalist säilitamist. Sellest vormiti peamiselt palle, mida kasutati mitu moodi. Surimi tähendabki jaapani keelest tõlgituna pestud kalahakkliha. Kulinaarias kasutatav roog oli tuntud kamaboko nime all. Juba 19. sajandil prooviti seda toota ka tööstuslikult, kuid väga laia levikut ei saavutatud.
Mintai püük oli eelmise sajandi teiseks pooleks Jaapani kalamajanduses küllaltki tähtis ala. Suurem osa saagist aga tehti kalajahuks ja müüdi näiteks Austraaliasse loomasöödaks. Jaapani kalurite mintaipüügikohad asusid peamiselt naaberriikide – Nõukogude Liidu, USA ja Kanada vetes.
/nginx/o/2013/05/31/1796058t1heddd.jpg)