Sissevaade avaliku sektori ressursikasutusse

Raivo Linnas, «Avaliku sektori põnev tulevik. Quo Vadis, Estoniae?». Foto: Raamat

Pidupäevadel rõhutame, et Eesti riik on väike ja meile armas, sest oleme ajaloo kiusust hoolimata suutnud luua riigi oma rahva püsima jäämiseks. Enamasti me aga ei mõtle, et olgu riik suur või väike, allub see paratamatult teatud seaduspärasustele, reeglitele ja vajab toimimiseks kindlat ressurssi.

Inglise poliitikateoreetik Thomas Hobbes kirjutas «Leviaatanis» (1651), et ressursijagamise õigus «kuulub igasuguses riigis suveräänsele võimule. Sest kus ei ole riiki, seal on iga inimene oma naabriga lakkamatus sõjas». Avalikust, era- ja vabakondlikust sektorist on esimene kõige võimsam ning mõjutab otseselt kahte teist sektorit ja meie kõigi elu. Sellepärast on mõistetav, et sellise leviaatani ohjes hoidmine on meie kõigi huvides.

Arvustatav raamat ongi peamiselt sellest, kuidas hoiduda leviaatanist. Hoiatan kohe, et see raamat ei ole kergelt ja ühe hingetõmbega loetav, selleks on see liiga faktitihe, põhjalik ja samas paljude näidete ja allikate kasutamisega väga avar ning igas mõttes hariv. Nõustun kaassõna kirjutanud emeriitprofessor Sulev Mäeltsemehe väitega, et raamatus kajastatud teemad on maailmas aktuaalsed. Riigitegelane Raivo Vare nendib oma kaassõnas, et autor on tabanud hästi neid põhjusi, mis teevad poliitika kujundamise ja praktilise valitsemise märgatavalt keerulisemaks, kui harjutud on.

Raamatus on neli suuremat teemaplokki: valitsemiskeskkond ja selle tormiline muutus, valitsemine kesk- ja kohalikus omavalitsuses, audit, järelevalve ja kontroll ning siseaudit ja selle väljakutsed. Esimeses teemaplokis käsitleb autor tehnoloogia arengu mõju, sotsiaalseid protsesse, andmete ja teabe mõju valitsemisele, üleilmastumist, linnastumist ja ääremaastumist, kodanikuühiskonda ja kestliku kasinusrežiimi tagajärgi. Teises osas on hõlmatud muutused valitsemisel, keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse olemuses ja ülesannetes ning avalikus personalipoliitikas.