Marianne Paimre: eakate üksinduse vastu internetiga

Marianne Paimre, Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi õppejõud. Foto: Erakogu

Viimasel ajal on tõusnud teemaks paljude Eesti vanemaealiste õnnetuvõitu ja üksildane elu. Sellele on aidanud kaasa Covidi levik, eneseisolatsioon ja piiratud võimalused eakaid sugulasi külastamas käia. Uuringud ja välisajakirjandus toovad esile interneti ja tehisintellekti tänuväärt rolli eakate üksinduse vähendamisel ja õnnetunde suurendamisel, seda ka pandeemia tingimustes, kirjutab Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi õppejõud Marianne Paimre. 

Väljaandes Journal of Poverty and Social Justice 2013. aastal ilmunud loo tulemuste järgi on eakad internetikasutajad õnnelikumad ja vähem isoleeritud ning rohkem oma eluga rahul. Uuring keskendus 26 Euroopa riigi 65-aastaste ja vanemate inimeste internetikastumise mõjule, sotsiaalsele isolatsioonile ja subjektiivsele heaolule. Hispaanlane David Quintana ja ta kolleegid leidsid kaks aastat tagasi, et on otsene seos eakamate inimeste interneti ja elektronposti kasutamise ning psühholoogilise heaolu vahel.

Hiina teadlased täpsustavad oma artiklis Journal of Applied Gerontology läinud aasta septembrinumbris, et internetikasutusel on kaudne mõju eakate õnnelikkusele sel moel, et väheneb üksindus ja suureneb sotsiaalne kaasatus. Ka oma arvamuse postitamine, kommenteerimine ja laikimine lisavad õnnetunnet, sest võimaldavad väljendada oma seisukohta ning teha end nähtavaks.

On leitud ka, et vanemaealised tunnevad end internetti kasutades õnnelikumalt kui nooremad, mida kinnitab näiteks 2019 avaldatud Hollandi teadlaste uuringuraport. Ent erinevatelt noortest on eakate puhul probleemiks digilõhe ja sellega seonduv sotsiaalse ebavõrdsuse süvenemine, sest paljud üle 75-aastased ei kasuta arvuteid. Need, kel on juurdepääs internetile ja kes oskavad seal tegutseda, suurendavad järjest oma hüvesid.