Tapa sõjaväelinnakus neljapäeval peetud tseremoonial annetas Eesti Reservohvitseride Kogu 1. jalaväebrigaadi suurtükiväepataljonile lahingulipu.
1. jalaväebrigaadi suurtükiväepataljon sai ajaloolise lahingulipu
Tseremoonia algas lipu õnnistamisega kaitseväe peakaplani kolonelleitnant Gustav Kutsari poolt, millele järgnes lipule kinnitusnaelade löömine, teatas kaitseväe peastaabi pressiesindaja.
«Eesti Reservohvitseride Kogu on oma olemasolu ajal annetanud üle 20 lipu riigikaitses osalevatele üksustele, aga mitte väga sageli ei õnnestu annetada lippu, mis on päris lahingulipp,» ütles Eesti reservohvitseride kogu esimees major Andres Lilleleht.
Tegemist on 1928. aastal esimesele diviisi suurtükiväele annetatud lipu koopiaga. Lipule on märgitud väeosa kõige kuulsusrikkam ja tähtsam lahing, mis peeti 1919. aasta 23. novembril Dubrovka külas. Dubrovka lahingus anti Vabadussõja võimsaim tulelöök, kus 21 minuti jooksul tulistati välja 1819 mürsku, pärast mida vallutati küla ilma ühegi lasuta.
«Kui te vaatate seda lippu, siis sellel on kaks ristatud suurtükki. Üks on ajalooline ja teine kaasaegne. Meie jaoks sümboliseerib see suurtükiväe pidevat arengut,» ütles suurtükiväepataljoni ülem kolonelleitnant Marko Tomentšuk.
Tseremoonia lõppes suurtükiväepataljoni paraadiga, kus sai näha ka liikursuurtükki K9 «Kõu», mille väljaõpet alustab suurtükiväepataljon sel suvel.
Suurtükiväepataljoni asutamiskuupäevaks loetakse 16. jaanuarit 1918 (vana kalendri järgi 3. jaanuar) kui Eesti sõjaväelaste ülemkomitee ettekirjutisega anti korraldus alustada Eesti 1. suurtükiväebrigaadi formeerimist, mistõttu võib uut lahingulippu pidada ka varaseks sünnipäevakingituseks peagi 103. aastaseks saavale suurtükiväepataljonile.