Poliitikutega võidu toimetanud ajakirjanikel tulnuks lihtsalt lähtuda seadustest, mis – mööngem – on piisavalt nutikalt kirja pandud ka praeguse erakorralise juhtumi lahendamise tarvis.
Teiseks on enamik võimalikest stsenaariumitest ka juba läbi mängitud ja saab öelda, et vaevalt oli juhus USA senati selle aasta tööplaani sünd säärasena, nagu see kinnitati 22. detsembril. Üldvalimistejärgseks suursündmuseks said 5. jaanuaril toimunud kahe senaatori valimised Georgia osariigis, mis kõneles tehtud ponnistustest (agiteerimas käisid nii Trump kui ka Biden) hoolimata valijate aktiivsuse langusest (osales pool miljonit vähem kui 3. novembril). Demokraadid võitsid küll mõlemad kohad ja kuna vahekorra 50 : 50 juures saab senatis otsustavaks asepresident Kamala Harrise lisahääl, siis just sellele tugines kinnisidee Trumpi mahavõtmisest. Tegelikult hakkab Harrise hääl kehtima alles alates 20. jaanuarist. Praegu kuulub see Mike Pence’ile, kes kohe keeldus vastasleeri tahtele allumisest ja keda pole võimalik mõjutada, sest 7.–19. jaanuarini on senat puhkusel.