Kommentaar ⟩ Valitsuste kestuse valemiga mõõtmisest

Andrus Ansip 2014. aastal peaministrina riigikogu infotunnis. Tema valitsuste eluigade prognoosimisel osutus valem väga täpseks. Foto: TOOMAS HUIK/PM/SCANPIX BALTICS

Ligi 40 aastat tagasi pakuti politoloogias välja valem, mille alusel võiks hinnata, kui kaua püsib üks või teine valitsus.

Rein Taagepera oli selle väljatöötajate seas mõjuvalt esindatud. See valem toimib koalitsioonivalitsuste puhul – kui ühel erakonnal on parlamendis absoluutne enamus, pole mingit mõtet hakata arvutama, millal see valitsus kukkuda võiks.

Valemi aluseks on parlamendis valitsev erakondade kirevus – mida kirevam see pilt on, seda suurem on valitsuse kiire langemise võimalus. Kuid jutt ei ole mitte igasugusest kirevusest.

Briti parlamendis on praegu kaks suurt, üks väike ja seitse päris pisikest erakonda – kirevus missugune, kuid nende väikeste ja pisikeste roll on minimaalne. Valem eeldab võrdset kirevust ja kui seda tegelikult ei ole, siis see tekitatakse. Seda võrdset kirevust väljendab valemis erakondade tingarv.