Kolme hukkunu ja ühe haiglasse toimetatud kannatanuga tuleõnnetus, mis leidis aset teisipäeva hilisõhtul Aa külas Männiku pansionaadis, on vaieldamatult kurb sündmus. Kurb eelkõige peredele, kelle lähedased õnnetuses surma said, ning segadust ja stressi tekitav leekidest päästetud hooldekodu asukatele. Samamoodi töötajatele.
Päästjate kiire tegutsemine säästis Männiku hooldekodu halvimast (1)
Samas hoiti ligemale poolesaja asukaga hooldekodus ära võimalik suurem tragöödia. Meenutame siinkohal lähiajaloo suurimat, kümne aasta tagust õnnetust Haapsalu väikelastekodus, kus tulekahjus hukkus kaheksa last ja kaks täiskasvanut.
Lüganuse vallas punase kukega võitlust pidanud kümned päästjad ning neid sündmuspaigal abistanud kiirabi- ja politseitöötajad said omal nahal tunda karme olusid: peale külmakraadide raskendasid kustutamist tugev tuul ja tuisk, kuhjates hooldekodu juurde viivatele teedele rohkelt lund.
Reageeriti suurte jõududega
Võimsad päästemasinad jõudsid õnnetuspaika õigeks ajaks. Samal ajal kui tegeleti inimeste evakueerimise ja tulele piiri panemisega, otsisid päästjad juurde abijõude, nõndanimetatud sahamehi. Üks appi tõtanutest, Purtse külas elav Rait Raudsoo lausus, et telefonikõne põlengu kohta tuli talle õhtul veidi enne kella 23. Vabatahtliku päästja tööga kokku puutunud Raudsoo kihutas esmalt Püssi traktori järele, et siis Lüganuse vallale kuuluva teehooldusmasinaga teiste päästetöödele kaasatud jõududega ühineda. «Ei osanud arvata, et niisugune jama tuleb, sest muidu oleksin võibolla viisteist minutit kiiremini kohale jõudnud,» rääkis ta ja selgitas, et kuigi töövahend seisab tavapäraselt Püssis garaažis, leiduks selle hoidmiseks ruumi ka kodukülas vanas töökojas.