Iiri «vallaslastekodudes» suri umbes 9000 väikelast

2018. aastal peetud sümboolne mälestustseremoonia, kus karpidele kirjutatud nimed tähistasid Tuamis surnud imikuid ja väikelapsi. Foto: CLODAGH KILCOYNE/REUTERS/Scanpix

Iirimaa nn ema ja lapse kodudes, kus vallasemad lahutati nende imikutest, suri umbes 9000 last, tunnistatakse värskes raportis.

Ema ja lapse kodudes toimunut uurinud erikomisjon (CIMBH) avastas, et neis asutustes suri muret tekitavalt palju lapsi. Kuni 1998. aastani pidasid kodusid katoliku ordud.

CIMBH võttis luubi alla 76 aasta jooksul ema ja lapse kodudes toimunu ja avastas, et 15 protsenti ehk 9000 neisse sattunud lastest suri.

Ema ja lapse kodudesse saadeti rasedaks jäänud vallalised naised, keda nende lapse isa ega pere ei toetanud. Pärast sündi eraldati lapsed emadest ja imikuid pakuti adopteerimiseks.

Iiri peaminister Micheal Martin tunnistas, et CIMBH raport pakub sissevaadet aastakümneid püsinud sügavalt naistevaenulikku kultuuri. «Meil oli täiesti väärastunud suhtumine seksuaalsusse ja intiimsusse ning noored emad ja nende pojad ja tütred olid sunnitud maksma kohutavat hinda selle väärastumise eest,» sõnas ta.

Eile astus Martin Iiri parlamendi ette ja esitas juhtunu eest ametliku vabanduse riigi nimel. Peaministri sõnul oli raporti kõige masendavam leid asutustesse sattunud imikute suur suremus.

«Üks karm tõde kõige selle kohta on see, et kogu ühiskond oli kaasosaline,» nentis Martin. «Me kõik peame sellele otsa vaatama ja inimestena sellega leppima.»

CIMBH alustas tööd 2015. aastal, kui hobiajaloolane avastas Lääne-Iirimaalt Tuamist ühe emade ja laste kodu lähedusest tõenäolise imikute massihaua.

Tolle süsteemi all kannatanuid ühendav Irish First Mothers (IFM) jäi aga raporti suhtes kriitiliseks, leides, et seal ei tunnistata, et emasid sunniti oma lastest loobuma. Organisatsiooni hinnangul oli see nende institutsioonide kõige tõsisem rikkumine.