Laste kuritegude edetabelit juhivad vargused ja peksmine

Poed on hädas näppavate lastega. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kui enim langevad lapsed kuritegudest füüsilise väärkohtlemise ning varguste ohvriks, siis samas on need ka kõige sagedasemad kuriteod, mida lapsed ise toime panevad.

Eelmise aasta kohta hetkel täpsed andmed puuduvad, kuid 2010. aastal panid alaealised toime 1788 kuritegu, mille seas domineerisid  vargused ja muud varavastased kuriteod, mis moodustasid pea poole laste poolt toime pandud kuritegudest. Vargil käivad lapsed kõige sagedamini poes.

Põhja prefektuuri noorsooteenistuse vanem Vitali Matvejevi sõnul kipuvad poodidest varastavad erineva taustaga lapsed. «Ette tuleb olukordi, kus poest varastavad näiteks kosmeetikat, rõivaid või tehnikat lapsed, kelle pere on tegelikult heal järjel,» rääkis Matvejev. Samas sageli põhjendavad poest varastanud lapsed oma tegu sellega, et kodus ei ole neil lihtsalt süüa. «Sellisel juhul teavitame ka linna sotsiaalhoolekandeasutusi, kes saavad lastele pakkuda näiteks tasuta lõunaid,» lisas politseinik.

Põhja prefektuuri ennetusteenistuse vanemkommisaar Kristel-Liis Kaunismaa sõnul varastavad lapsed reeglina toitu, põhiliselt maiustusi. «Tean juhtumit, kus poiss ostis valmistoitu ning pani termokoti vahele veel ka komme,» tõi ta ühe näite. Teismelised tüdrukud aga kipuvad kosmeetikat näppama.

Varastatakse ka arvutimängude koode ja riideid. Enamiku vargusi panevad alaealised toime suurtest poodidest või kaubanduskeskustest ning sageli varastatakse kooli lähedal asuvast poest. Tüüpilise poevarguse puhul üritas alaealine mööduda kassast kauba eest maksmata, mõnel juhul asuti kaupa, mille eest polnud veel tasutud, sööma juba poes.

Noorsooteenistuse vanema Vitali Matvejevi sõnul teeb poevarguste puhul muret see, et paljude alaealiste puhul on tegu süstemaatiliste vargustega. Kuriteoks loetakse vargust juhul, kui varastatud esemete väärtus ületab 64 eurot, kuid pärast kolmandat vargust võib see osutuda kuriteoks olenemata sellest, millise summa eest esemeid varastati.

Näppamas käiakse kambakesi

Tallinna Valdeku Comarketi juhataja Kelly sõnul pole nad oma poes küll ühtegi koolilast otseselt varguselt tabanud, kuid inventuuri tehes selgub, et osasid kaupu, eelkõige komme ja saiakesi on puudu. Poejuhataja sõnul tulevad lapsed poodi üldjuhul vargile mitmekesi. «Üks võtab asja ja viib selle nurga taha, teine läheb võtab selle sealt ära. Mina nägin, et esimene võttis selle toote ja kontrollin teda, aga tema on puhas,» tõi ta näite. Kauplusejuhataja kinnitusel on nad küll ja küll lapsi pärast kassa läbimist kontrollinud. Küsimusele, mida pood kavatseb selles olukorras teha, vastas poejuhtaja: «Komme juurde tellida, et neil oleks ikka tegevust.»

Poejuhi sõnul on näppamistega hädas kõik kauplused, mitte ainult need poed, mille läheduses asuvad koolid. Samas tunnistas ta, et pärast ühe lähikonnas asuva kooli sulgemist, vähenesid ka vargused poest.

Koolides varastatakse lastelt kõige enam mobiiltelefone, mis võetakse ära näiteks kooli garderoobi või kehalise kasvatuse tunnis riietusruumi jäetud riiete taskust.

Koolis toimepandud kuritegude seas domineerib aga vägivallatsemine oma kaasõpilase vastu. Poisid olid tüdrukutest sagedamini nii kannatanud kui peksjad.