Juhtkiri ⟩ Meest sõnast, Jüri Ratas

Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts

• Jüri Ratas on kinnitanud, et teeb erakonnast ausa partei
• Eile esitatud kahtlustus osutab, et asjad ei ole nii läinud
• Avalikuks tulnule reageerimine on moraali küsimus

Korruptsioon röövib kodanike heaolu ja murendab usku, et ühesugused reeglid kehtivad kõigile. Ei saa olla juttu ettevõtjate vabast konkurentsist, kui salamahti saab keegi endale paremaid tingimusi osta. Kui korruptsioonis osalevad tipptasemel poliitikud, siis on potentsiaalselt ohus ka rahvuslik julgeolek, sest saladusse jäänud kuriteod muudavad poliitiku šantažeeritavaks.

Olgu siinkohal öeldud, et kahtlustus pole veel süüdistus ja süüdistus ei ole süüdimõistev kohtuotsus. Süütuse presumptsioon pole aga üks ühele üle kantav poliitilise vastutuse ja moraalsete valikute ilma.

Jüri Ratas on järjepanu kinnitanud, et teeb Keskerakonnast ausa partei, et korruptsioon ja ­kohtuasjad jäävad nende jaoks ajalukku. Eile Keskerakonna riigikogu liikmest peasekretärile ja tervele erakonnale esitatud kahtlustus mõjuvõimuga kauplemisest osutab, et nii ei ole asjad läinud.

Pärast Keskerakonna eelmise esimehe pahandusi ning nii tema enda kui ka kambajõmmide õigustamisi süstisid paranemislootust Jüri Ratase sõnad, mida ta oma esimese valitsuse ajal üha uuesti ja uuesti kordas: «Keskerakond ei pea olema see erakond, kes on korruptsioonijuhtumites pidevalt sees. /…/ Minu soov on seda erakonda muuta.» (PM 2.05.2017)

Samas intervjuus vastas ta Posti­mehe küsimusele, mida näitavad avalikuks tulnud korruptsioonijuhtumid: «See näitab, et riigi ametid ja institutsioonid töötavad hästi. See näitab kindlasti, et kaitsepolitsei teeb oma tööd nii, nagu ta peab tegema. Korruptsioonil, ükskõik missugusel tasandil, kas kohaliku omavalitsuse või riigi tasandil, ei ole mingit kohta.»

Põhjamaine või ka šveitsilik pole mitte see, et ühtegi korruptsioonijuhtumit kunagi välja ei tule, vaid ikka see, et niisugustele asjadele reageeritakse otsustavalt ja avalikult.

Kui eelmisel aastal küsiti 50 000 euro suuruse kahtlase annetuse kohta, mille Keskerakond pärast lehelugude ilmumist tagasi maksis, siis vastas erakonna esimees ja peaminister Ratas nii: «Kui selles annetuses oleks minu teada midagi kriminaalset, siis ma ei oleks teie ees peaministrina. Ja mitte läbi umbusaldushääletuse, vaid oma isikliku tagasiastumisavalduse.» (Riigikogu stenogramm 10.06.2020)

On selge, et õigusriigis kehtib süütuse presumptsioon – kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. See põhimõte kaitseb iga kodanikku, kui teda süüdistatakse kuriteos, olgu ta ­miljonär või kerjus. Tõde selgub ja inimese saatust mõjutav otsus sünnib kohtusaalis.

Seda üliolulist põhimõtet ei saa siiski niisama lihtsalt laiendada poliitiliste juhtide ametisolekule. Poliitilistelt juhtidelt eeldame ikka hoopis rohkemat kui pelka fakti, et süü või süütuse kohta pole veel seaduse jõus kohtuotsust. Ametist tagasiastumine või umbusaldus ei ole samastatav kriminaalkaristusega.

Teisalt kaitseb parlamendiliikmeid kriminaaluurijate (oma)voli eest immu­niteet – lubatähti on igaks uurimistoiminguks vaja hoopis kõrgematelt tasemetelt kui tavalise poevarga tempude uurimiseks.

Nii ongi eile avalikuks tulnule reageerimine valitsuse liikmete, seotud erakondade ja riigikogu liikmete moraali küsimus. Kui kohaste sammudega venitama hakatakse, siis määrib see lõpuks kogu Eesti palet. Põhjamaine või ka šveitsilik pole mitte see, et ühtegi korruptsioonijuhtumit kunagi välja ei tule, vaid ikka see, et niisugustele asjadele reageeritakse otsustavalt ja avalikult.