/nginx/o/2023/12/21/15794379t1h1ff8.jpg)
Täna võttis päästeamet kokku lõppenud aasta päästesündmused. Möödunud aastal hukkus tulekahjudes 36 inimest, märga hauda jättis oma elu 58 inimest. Tules hukkunute arv oli taasiseseisvunud Eesti väikseim, uppunute arv aga viimase viie aasta suurim.
Pääste: mullu hukkus tule- ja veeõnnetustes 94 inimest (4)
Päästeameti teatel päästeti lõppenud aastal 301 inimest. Kiirabile osutati abi 3042 ja politseile 561 sündmusel. Lõhkekehaleidude hulga osas oli 2020. aasta päästeameti jaoks rekordiline – aasta jooksul leiti üle kogu Eesti 9041 lõhkekeha ning see on kõrgeim tulemus alates 1998. aastast, samuti 2,5 korda rohkem kui aasta varem.
/nginx/o/2021/01/12/13572654t1h77e6.png)
Väljakutseid oli päästeametil pisut vähem kui eelmisel aastal, kuid 2017. aastaga võrreldes on kõnede arv kasvanud. Näiteks 2017. aastal oli väljakutseid 23 314 ning päästesündmuseid 13 667. Sellest järgneval aastal oli väljakutseid märksa rohkem - 26 163. Päästesündmuseid aga 14 729.
2019. aastal tehti päästeametile väljakutseid 26 076, päästesündmuseid oli 14729. Mullu, 2020. aastal oli väljakutseid 25 822 ning päästesündmuseid 14 881.
Tulekahjude arv on vähenenud
Kui 2019. aastal vajati päästeametit 4556 tulekahjut kustutama, siis eelmisel aastal oli 3990 tulekahjut. Kodutulekahjusid oli mullu 595, millest 25 protsenti põhjustasid elekter, 20 protsenti hooletu suitsetamine, 14 protsenti lahtine tuli ning 12 protsenti erinevad küttesüsteemid.
Kokku hukkus mullu tulekahjudes 36 inimest, kellest üheksa olid naised ning 27 mehed. Keskmine tuleõnnetustes hukkunud naine oli 67-aastane, mees 60-aastane. Päästeameti andmetel olid tulekahjus hukkunud naistest neli alkoholijoobes. Hukkunud meestest olid aga joobes 17.
Surmaga lõppenud õnnestustes sai 16 alguse hooletust suitsetamisest ning kuus lahtisest tulest.
2020. aasta märksõna oli ka vees hukkunute suur arv. Mullu uppus 58 inimest, mis on viimaste aastate nukraim tulemus. Enamik uppunutest - 45 inimest - olid mehed, elu kaotasid ka 12 naist ja üks laps. Uppunu keskmine vanus oli 61 aastat ning üle poolte vees hukkunutest olid joobes. Lisaks teatas päästeamet, et viie naise uppumissurma puhul kahtlustati enesetappu, meeste puhul kahtlustati seda ühel korral.
/nginx/o/2021/01/12/13572656t1h61fe.png)
«Eelmise aasta talv oli tavapäratult soe ja see kajastub ka õnnetuste statistikas – kuna maapind oli pehme ja kaldad libedad, piisas saatuslikuks kukkumiseks vaid kergest libastumisest. Uppumistes oli oma osa paraku taas alkoholil ja seda eriti suvekuudel,» nentis päästeameti peadirektor Kuno Tammearu.
Mullu hukkus veeõnnetustes enim eakaid viimase kümne aasta jooksul, ühtekokku 34 inimest. «Eesti ühiskonnas suureneb üksi elavate eakate osakaal ja koroonakriis tuletas eriti teravalt meelde, kui oluline on inimestevaheline kontakt. Suhtleme oma eakate lähedaste ja naabritega ja küsime, kas neil on vaja abi. Keegi ei tohi jääda üksi,» lisas Tammearu.
Vingugaasiandur muutub kohustuslikuks
«Alates 2022. aasta algusest muutub kõikides hoonetes, kus on tahkeküttel ahi, pliit või kamin, kohustuslikuks ka vingugaasiandur. Kuigi kohustuslikuks muutumiseni on veel aega, tasub andur paigaldada juba praegu, sest ainult toimiv vingugaasiandur aitab ära hoida kurbi tagajärgi,» ütles päästeameti peadirektor ja lisas, et paigaldamisel tuleb järgida tootja juhiseid, sest töö laitmatuse tagab anduri korrektne paigaldamine.
Esialgsetel andmetel sai 2020. aastal vingugaasi tõttu viga vähemalt 53 inimest, selle hulgas kolm surmajuhtumit, mille puhul on vingugaasimürgistuse kahtlus. Kannatanute seas oli ka kaheksa last, kellest noorim alla aastane. Kõige sagedasem vingumürgistuse põhjus oli kütmisel siibri liiga varajane sulgemine.
Päästeameti teatel on kasvanud ka vabatahtlike päästjate arv päästesündmustel. Näiteks 2015. aastal osalesid vabatahtlikud 1824 päästesündmusel, millest 402 lahendati iseseisvalt. Eelmisel aastal võeti osa 3555 sündmusest, millest lahendati iseseisvalt 1117.
Päästevõrgustikku kuulub 4349 inimest: 2186 töötajat, 1579 kutselist päästjat ja 2163 vabatahtlikku päästjat, kellest üheksa on asendusteenistujad. Veel on päästevõrgustikul 72 kutselist päästekomandot, 116 vabatahtlikku päästekomandot ning neli pommigruppi.
2020. aastast rääkisid siseminister Alar Laneman, päästeameti peadirektor Kuno Tammearu, päästeameti hädaolukorraks valmisoleku osakonna juht Tuuli Räim ning Rakvere linnapea Triin Varek.