/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2019/04/25/11977008t1h0806.jpg)
Eluks ajaks vangi mõistetud sarimõrvar Juri Ustimenko tahab kohtu abil saavutada enda üleviimist karistuse kandmise jätkamiseks Venemaale.
Sarimõrvar Ustimenko tahab vanglakaristust kanda edasi Venemaal (9)
Venemaa kodanikust 39-aastane Ustimenko esitas Tartu halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada justiitsministri eelmise aasta 16. septembri otsuse ning kohustada ministeeriumit väljastama talle dokumendid tema Eestist välja saatmiseks.
Kohus andis 28. jaanuarini aega esitada asjas täiendavaid menetlusdokumente ning vastuväiteid Ustimenko kaebusele saab esitada kuni 11. veebruarini. Kohus teeb Ustimenko kaebuses otsuse 11. märtsiks.
Ustimenko eesmärk on pääseda karistust kandma Venemaale, sest seal võib talle terendada enne tähtaega vanglast vabastamine oluliselt varem kui Eestis.
Nimelt saab ta Eestis enda enne tähtaega vanglast vabastamist taotleda alles 2032. aastal, kuid Venemaal saaks ta seda taotleda juba järgmisel aastal.
Ustimenko oli kohtu ees viimati 2019. aastal, kui kohus mõistis talle vanglas toimepandud kuritegude eest üheksa-aastase vanglakaristuse, mis loeti kaetuks tema eluaegse vangistusega.
Ustimenko ja tema sõbra Dmitri Medvedevi (21) 2002. aasta veebruarist maini Eestis ja Lätis toimunud kuritegudes kaotas elu seitse ning sai vigastada kuus inimest.
Süüdistuse kohaselt tappis Ustimenko Eestis viis ja Lätis ühe inimese ning ühe mõrva pani toime Medvedev, kes ise hukkus hiljem tulevahetuses Läti politseinikega.
Koos Ustimenko ja Medvedeviga osales röövimistes ka Ida-Virumaalt pärit Valentin Oleinikov (22), kelle Ustimenko ja Medvedev hiljem tapsid.
2002. aasta mais põgenes Ustimenko Eestist Poolasse, kuid tabati seal ning anti sama aasta 12. novembril Eestile välja.
Ustimenko eluks ajaks vangi mõistmine jõustus 2004. aasta detsembris, kui riigikohus ei võtnud tema kaitsja kaebust arutusele.
Ustimenko karistusaja algust arvestatakse tema kinnipidamisest 2002. aasta 12. novembril.