Pildid ⟩ Riigikogu arutas rahvatervise arengukava

Riigikogus toimus täna sotsiaalkomisjoni algatusel olulise tähtsusega riikliku küsimuse «Eesti rahvastiku tervise arengukava 2020–2030» arutelu. 

Sotsiaalminister Tanel Kiik tutvustas ettekandes arengukava koostamist ja kirjeldas eestlaste tervist. Kui naiste oodatav eluiga jääb euroliidu keskmisele ühe aastaga alla (84 ja 83), siis meeste eluea puhul on ministri sõnul nelja-aastased käärid (78 ja 74) ja see vahe on viimase kümnendi jooksul küll järk-järgult vähenenud, kuid vahe on siiski jätkuv.

Sellest veelgi murettekitavam on Kiige sõnul tervena elatud aastad, kuna enamiku inimeste jaoks eluaastate arvust olulisem see, kui kaua ta suudab olla terve, kui kaua ta suudab iseseisvalt toime tulla, töö- ja perekonnaelust ning ühiskonnas aktiivne olemisest rõõmu tunda. Minister märkis, et põhilise osa oma vanaduspõlvest veedavad Eestimaa inimesed erinevate tervisemuredega kimpus olles, erinevate tervisest tulenevate piirangutega.

Mure Ida-Virumaal

Kiik tõi ettekandes välja ka oodatava eluea erinevused maakondade lõikes. «Keskmine eluiga on põhiosas maakondades tõusutrendis. Murekohaks  on need maakonnad, kus me näeme keskmise eluea väiksemat numbrit. Eeskätt Ida-Virumaal, kus tuleb rohkem tähelepanu pöörata elukeskkonnale, tervena elamise võimalustele ja ka ravivõimalustele, mis tahes töövaldkonnast tulenevate või elulistest valikutest tulenevate tervisemurede korral lahenduse saamisel,» sõnas Kiik riigikogus. 

Rahvastiku tervise arengukava aastateks 2020–2030 sihiks on see, et inimeste oodatav eluiga tõuseks ja et tervena elatud aastad kasvaksid kiiremini kui oodatav eluiga. «Ehk tõuseks järk-järgult just nimelt see osa meie kõigi elust ja meie inimeste oodatavast elueast, mis ta saab veeta ilma tervisest tulenevate oluliste piiranguteta,» täpsustas Kiik. 

Eestis on väga palju surmajuhtumeid, mis tulenevad peamiselt südame-veresoonkonna haigustest ja pahaloomulistest kasvajatest. Olulisel kohal on ka vigastused ja sellised surmad, mis on ennetatavad, ärahoitavad, mis tihtipeale tabavad inimesi sõltumata vanusest ja võib-olla kohati pigem nooremas eas. «On need mürgistused, on need enesetapud, sõidukiõnnetused, kukkumised, uppumised, tulesurmad, külmumised – nende kõigi puhul me oleme olnud seadnud eesmärgiks vähendada siis neid mõõdikuid vastavalt vähemalt 20, kohati kuni 80 protsendi võrra,» selgitas Kiik.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Hele Everaus sõnas oma ettekandes, et kui Eesti elanikest peab oma tervist heaks 53 protsenti, siis euroliidus keskmiselt kaks kolmandikku. Samuti on tema sõnul märkimist väärt ebavõrdsus sissetulekurühmade lõikes ja ta tõi näiteks, et enam kui kolm neljandikku suurima sissetuleku rühma kuuluvatest inimestest peab oma tervist heaks, ent madalaima sissetulekuga inimestest arvab seda ainult kolmandik.

Everaus rääkis, et Eestil on ennetatava ja välditava suremuse vähendamisel veel arenguruumi ja ehkki tõhusama tervishoiu ja rahvatervise poliitikaga välditavate surmade arv on paljude haiguste, sh südame isheemiatõve ja insuldi puhul vähenenud, on Eestis nii ennetatava kui ka välditava suremuse kordaja ikka veel ELi keskmisest suurem.

Everaus peatus ettekandes ka meditsiinitöötajate nappusel ning viitas Riigikontrollile, kes on välja toonud olulised probleemid esmatasandi arstiabi tagamises väljaspool Tallinna ja Tartut.

Keskmine eluiga kõrgem 

Tervise Arengu Instituudi direktori Annika Veimeri sõnul on keskmine oodatav eluiga Eestis kõrgem kui kunagi varem. Ta ütles, et tänane keskmine oodatav eluiga on 78,8 aastat ja see on 8,5 aasta võrra pikem, kui see oli 20 aastat tagasi. «Kui me võrdleme ennast Euroopa regiooni riikidega, siis on justkui kõik hästi, aga kui me näiteks võrdleme ennast Põhjamaadega, siis on meil arenguruumi,» lisas ta.

Veimer ütles, et aastas saaks ennetada keskmiselt 3000 surma. Nende hulka kuuluks tema sõnul kõik surmad, mis on põhjustatud alkoholi tarvitamisest tingitud haigustest ning osa südame isheemiatõvedest ja osa vähist tingitud surmadest.

Tervist mõjutavad Veimeri sõnul kõige enam käitumuslikud riskitegurid ja kõige paremaid tulemusi annavadki erinevad komplekssed ennetustegevused, mis on kombineeritud erinevate valdkondade vahel. «Probleeme täiskasvanueas aitabki ennetada eelkõige tõhus töö juba varases eas laste ja noortega. Väga oluline on laste ja noorte vaimse tervise toetamine,» ütles Veimer.

Ühe riskitegurina peatus Veimer inimeste kehakaalul. Viimase 20 aasta jooksul on ülemäärase kehakaaluga inimeste osakaal tema sõnul täiskasvanute hulgas järk-järgult kasvanud ja sõltumata vanusest esineb ülekaalulisust ja rasvumist rohkem meeste seas. «Väikelaste puhul on ülemäärase kehakaaluga laste osakaal alla 10 protsendi, kuid algkooliealiste laste seas on juba iga kolmas laps ülekaaluline või rasvunud,» nentis ta.

Ettekande lõpus märkis Veimer, et väga palju sõltub sellest, millistesse oludesse inimene sünnib. «Ja selle ebavõrdsuse tervise ebavõrdsuse vähendamine ongi ka rahvastiku tervise arengukava üks prioriteetidest.»