Juhtkiri ⟩ Hoida vaimset vabadust

Päeva karikatuur FOTO: Urmas Nemvalts Foto: Urmas Nemvalts

• Sotsiaalmeedia hiiud lähtuvad oma poliitilistest eelistustest
• See seab ohtu sõnavabaduse ja riikide valimistulemused
• Peaks olema võimalus kontrollida tehnoloogiaettevõtteid

Sotsiaalmeedia hiiud on hakanud üha jõulisemalt tsenseerima postituste sisu ja kontosid sulgema. Samas on märke, et nad ei tee seda mitte üksnes aruteluruumi korrastamiseks, vaid ka oma poliitilistest eelistustest lähtuvalt.

Nii sulges Twitter 8. jaanuaril USA presidendi Donald Trumpi konto, et tõkestada vägivalla õhutamist. Otsus tehti pärast Trumpi kaht säutsu samal päeval, neist esimeses tervitas ta 75 miljonit Ameerika patriooti, kes tema poolt hääletasid, ja lubas, et nende hääl kõlab ka tulevikus võimsalt. Teises säutsus ütles ta, et ei lähe 20. jaanuaril Bideni ametisse pühitsemise tseremooniale.

Kuigi kummaski Trumpi säutsus ei ole vähimatki üleskutset vägivallale, põhjendas Twitter otsust sellega, et Trumpi keeldumist tseremoonial osaleda võidakse tõlgendada tema soovimatusena tunnistada valimiskaotust, ja et võimalikud mässulised võivad võtta säutsu kui märguannet, et seda üritust võib rünnata. Samuti näitavat sõnapaari «Ameerika patrioodid» kasutamine toetust vägivaldsetele mässulistele.

Twitteri otsuse peale kustutasid paljud Trumpi toetajad ja konservatiivsed kommentaatorid oma Twitteri konto ja läksid üle alternatiivsesse suhtlusportaali Parler. Seejärel sattus juba Parler tehnoloogiahiidude rünnaku alla: Amazon lõpetas Parlerile serveriruumi pakkumise põhjendusega, et keskkond ei eemaldanud piisavalt kiiresti vägivalda õhutavat sisu. Amazoni järel on koostöö lõpetanud praktiliselt kõik teised Parleri teenusepakkujad.

Konstruktiivse arvamusruumi kaitsmiseks peavad meediaettevõtted kontrollima, kellele nad sõna annavad ning millisel määral ja millises ulatuses sisu tsenseerivad. Riigid on sotsiaalmeediaplatvorme aastaid survestanud, et piirata terrorivõrgustike ja trollivabrikute tegutsemisruumi. Samas on tegu erafirmadega ja nad on oma otsustes vabad, mistõttu võivad oma avaldamispoliitikas lähtuda ka poliitilistest kaalutlustest.

Ühiskonnad peavad olema suutelised kontrollima tehnoloogiaettevõtteid, mitte vastupidi. Vastasel korral muutub niihästi poliitiline suveräänsus kui ka sõnavabadus farsiks.

Meediaplatvormide paljususe tingimustes leiduks kõigile mõistlikele poliitilistele vaadetele kindlasti keskkond, kus need oleks teretulnud, ja lõppkokkuvõttes tsenseeritaks vaid sellist sisu, mis on ühiskonnale tõeliselt ohtlik. Paraku on tänapäeva suhtluskeskkonnad üksikute rahvusvaheliste tehnoloogiahiidude kontrolli all, kes näitasid käesoleva juhtumi puhul üles üsna ühesuunaliselt valikulist tsensuuri ja majandussurvet. Lisaks on nad omandanud sellise võimu infolevi kontrollimisel, et see võib mõjutada ka poliitilisi hoiakuid ja selle kaudu valimistulemusi.

Kõige häirivam on see, et säärase käitumise peale ei ole sisuliselt võimalik edasi kaevata sõltumatule vahekohtunikule, mistõttu sõltub kasutajate käekäik üksnes keskkonna volist. Arvestades aega ja energiat, mida nõuab sotsiaalmeedias jälgijaskonna ja mõju kasvatamine, oleks konto sulgemine suur sotsiaalne tagasilöök igale kasutajale.

Seetõttu on vältimatu, et demokraatia kaitseks on avalikkusel vaja suuremat kontrolli tehnoloogiahiidude käitumise üle – ühiskonnad peavad olema suutelised kontrollima tehnoloogiaettevõtteid, mitte vastupidi. Vastasel korral muutub niihästi poliitiline suveräänsus kui ka sõnavabadus farsiks.