Uuring: vähese sündimuse taga on majandusolukord

Foto: Sille Annuk

Rahvastikuministri büroo tellimusel Sotsiaalse analüüsi keskuse läbi viidud uurimusest selgus, et eestimaalaste vähese sündimuse taga nähakse eelkõige materiaalseid põhjusi ja muutunud väärtushoiakuid.

AS-i Turu-uuringud läbi viidud küsitlusele vastanud pidasid vähese sündimuse põhjuseks eelkõige raha nappust laste kasvatamiseks ja liialt väikest riigipoolset toetust. Lisaks tuuakse välja muutunud väärtushoiakud, mis ei soosi perele keskendumist.

Peamised põhjused, miks laste saamist edasi lükatakse, on samuti majanduslikku laadi - liiga väike riigipoolne rahaline toetus, liiga suured finantskohustused, pole sobivaid elamistingimusi - või seotud sooviga enne lapse saamist enesearendamisele pühenduda.

Enamlevinumad põhjused, miks esimest last lähima kolme aasta jooksul ei soovita, on sobiva partneri puudumine (60 protsendil), laste saamiseks enda liiga noorena tundmine (58 protsenti), soov enda arendamisele pühenduda (54 protsenti), ei soovita veel lastega seotud vastutust kanda (52 protsenti) või sobivate elamistingimuste puudumine (50 protsenti).  

Naised tajuvad meestest sagedamini töö- ja pereelu ühildamise kaasnevaid raskusi.

Eestis peetakse valdavalt normiks kahelapselist perekonda, kahte last soovitakse ka endale kõige sagedamini. Teistest rohkem lapsi soovivad enda perre naised, maal ja väikelinnades elavad inimesed, püsivas paarisuhtes olijad ning need, kellel juba on lapsi.

Kõige suuremad pered on Eestis endiselt maapiirkondades ja ka väikelinnades. Kõige vähem lapsi on 20-40 aastaste vanustel Tallinna elanikel.

Haridus ei mõjuta

Uuring tõi ka välja, et haridus perre soovitavate laste arvu üldiselt ei mõjuta - kõrgharidusega vastajad ei erine selle poolest teistest. Samuti ei mõjuta soovitavat laste arvu see, milline oli isiku lapsepõlvekodus inimsuhete kvaliteet või rahaline olukord.

Sündimust mõjutavaid tegureid välja selgitava uuringu raames uuris AS Turu-uuringud 801 inimest vanuses 20-40 aastat.