NASA võtab kasutusele Eestis valmivad kaamerad Kuu uurimiseks

Pinnaseproovi võtmine Kuul Foto: Crystalspace

ESTCube-1 tudengisatelliidi projektist väljakasvanud ettevõte Crystalspace sai tellimuse stereokaamerate ehitamiseks NASA juhitud Artemise programmi jaoks, mille eesmärk on viia inimesed pärast 50 aastast vaheaega 2024. aastaks Kuule.

Crystalspace valmistab kaamerad koostöös Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi ja Krakuliga. 

Eestlaste Kuule saadetavad kaamerad on osa kosmosetööstusettevõtte Maxar Technologies robotkäest, mis võtab Kuu pinnaseproove. Crystalspace’i asutaja ja Krakuli tarkvaraosakonna juhi Jaan Viru sõnul on esimese Eestis tehtud objekti lennutamine Kuule juba ülikooliõpingute ajal alanud pikaajalise arendustöö vili, mis viib Eesti maailma kosmosetööstuse tulipunkti.

«Kui ESTCube-1 tegi Eestist kosmoseriigi, siis nüüd oleme Eestis arendatud ja siin valmivate kaameratega maailma kosmosetööstuse eesotsas ning osa NASA missioonist luua Kuule inimasustus,» kinnitas Viru. 

Kaks kaamerat toimivad stereokaameratena ning need põhinevad Crystalspace’i ja Tartu observatooriumi varasematel Maa orbiidile saadetud kaameramudelitel. «Nii mastaapse ettevõtmise nagu Kuule lendamise puhul maandatakse riske seeläbi, et valitakse välja vaid eelnevalt kosmoses katsetatud tehnoloogiad. Kuna kaamerad jälgivad robotkäe tööd, siis peame suutma tagada kaamerate töökindluse ja vastupidavuse ekstreemsetes tingimustes, alates sellest, et kaamerate ülessaatmisel mõjub tugev kiirendus, kanderakettide eraldumisel toimuvad tugevad löögid ning lõpetades sellega, et Kuu peal kõigub temperatuur vahemikus –173 kraadi kuni +100 kraadi,» rääkis Viru.

Tartu observatooriumi kosmosetehnoloogia osakonna juhataja ja kosmosetehnoloogia kaasprofessori doktor Mihkel Pajusalu sõnul on tegemist suure sammuga Eesti kosmosetehnoloogia arengus. «Koos teiste viimase aja Eesti edusammudega kosmose vallas näitab see, et Eesti on jõudnud tõsiseltvõetavate kosmoseriikide hulka ning tõestab, kui oluline on nii kosmosetehnoloogia- kui laiemalt tehnoloogiaharidus Eestis,» rääkis Pajusalu. «Lisaks NASA missioonile osaleb observatoorium komeetide pildistamiseks mõeldud optilise periskoopkaameraga OPIC ka Euroopa Kosmoseagentuuri suuremahulises teadusmissioonis Komeedipüüdur.» 

Krakuli tegevjuhi Jaan Hendrik Murumetsa sõnul on kõik varasemad Krakuli koostööprojektid nii autonoomsete süsteemide kui IoT vallas olnud selleks projektis hea ettevalmistus. «Krakuli lahendusi leidub nii maa peal, kosmoses kui ka meresügavustes, aga enda arenduse Kuu peale saatmine on loomulikult iga inseneri unistus,» kinnitas Eesti aasta nooreks ettevõtjaks valitud Murumets. 

Crystalspace'i kutsuti rahvusvahelisel hankel osalema 2019. aastal ning ligi aasta kestnud läbirääkimised viisid lepingu sõlmimiseni tunnustatud kosmosetööstuse tehnoloogiaarendajaga Maxar Technologies. Peatöövõtja Crystalspace’i juhtimisel aitavad projekti ellu viia Tartu observatoorium ja Krakul, kes on koos Crystalspace´iga pikaajaliselt panustanud varasemate kaameramudelite arendamisse. Crystalspace vastutab koostöös Tartu observatooriumiga süsteemiintegratsiooni ning kaamera ja optika disaini eest. Kaamerate katsetamine toimub observatooriumi laborites. Krakul vastutab stereokaamera tarkvaraarenduse ja elektroonikadisaini eest. 

Lisaks kaasab Crystalspace neli Eesti ettevõtet kaamerate valmistamiseks – Incap Electronics Estonia toodab vajaliku elektroonika, Insero disainib mehaanika, Radius Machining toodab mehaanika ja Tauria toetab tarkvaraarendusega. «See, et me suudame Eestis kõik vajaliku kohapeal ära teha, et saata Eesti arendus Kuu peale, tõestab, et Eesti tööstus on jõudnud uuele tasemele,» ütles Viru.

Kaamerate lennumudelid valmivad 2021. aasta esimeses pooles.

Crystalspace on Tartu Ülikooli hargettevõte, mille asutasid 2013. aastal tudengisatelliidi ESTCube-1 meeskonna insenerid Jaan Viru ja Pätris Halapuu. Crystalspace toodab peamiselt kõrgkvaliteetseid väiksemõõdulisi kaamerasüsteeme nii kosmosesse kui vaakumkambritesse, mida kasutatakse maapealsetes keerulistes töökeskkondades. Crystalspace’i kliendid on nii Euroopa kui USA ettevõtted ja asutused, kaitsetööstusest kosmoseagentuurideni. Crystalspace valiti aastal 2017. aastal Euroopa Kosmoseagentuuri äriinkubaatorisse.   

Krakul on Eesti juhtiv IoT ja autonoomsete süsteemide arendaja, mis kasvas välja ESTCube-1 projektist. Krakul on pikaajaliste ja mitmekülgsete kogemustega disainipartner ja pakub toodete täislahendusi – ideest prototüübini, prototüübist tootmiseni. Meeskond on viinud lõpule enam kui 100 rahvusvahelist projekti Baltikumis, USAs, Rootsis, Mehhikos, Vietnamis, Hispaanias ja paljudes teistes riikides. Krakuli juht Jaan Hendrik Murumets valiti 2020. aastal parimaks nooreks ettevõtjaks. 

Tartu Ülikooli Tartu observatoorium rajati aastal 1808 ja tegutseb alates 2018. aastast Tartu Ülikooli instituudina. Observatoorium tegeleb teadusuuringutega, teadus-arendustööga, pakub seotud teenuseid ning populariseerib kosmosega seotud teemasid Eestis.

Projektis osaleb Tartu observatooriumi kosmosetehnoloogia osakond ja selle alla kuuluv kosmose avastamise grupp. Tartu observatoorium on osalenud ja osaleb paljudes kosmosemissioonides nii instrumentatsiooni arendamise kui ka muude tegevustega, muu hulgas Euroopa Kosmoseagentuuri missioonidel Komeedipüüdur ja Ariel ning ESTCube´i programmis. Tartu observatooriumis on ka Eesti parim taristu kosmoseinstrumentide arendamiseks ja katsetamiseks. 

Crystalspace’i kaamerad on osa Maxar Technologies’i Sample Acquisition, Morphology Filtering and Probing of Lunar Regolith (SAMPLR) eksperimendist, millega võetakse Kuu pinnase proove ning uuritakse nende omadusi. Maxar Technologies SAMPRLi eksperiment on üks 12 tehnoloogiast, mille NASA valis programmi Artemis koosseisus Kuule saadetavate erafirmade poolt ehitatavate maandurite ja kulgurite lastideks. Programmi Artemis eesmärk on saata inimesed, sh esimene naine, aastaks 2024 Kuule ning luua aastaks 2028 Kuul püsiv inimasustus, mis omakorda on hüppelauaks inimese saatmiseks Marsile ja kaugemale. 

Maxar on USA kosmosetööstusettevõte, mis pakub teenuseid nii valitsustele kui äriklientidele, et aidata jälgida, mõista ja navigeerida muutuvat planeeti, pakkuda lairibasidet ning uurida ja edendada kosmose kasutamist.