Andres Kasekamp: Trumpi kuulsusetu lõpp

Andres Kasekamp Foto: Joakim Klementi/Postimees

Kolmapäevased sündmused Kapitooliumi künkal häbistasid vabariiklasi ja USA demokraatiat, kirjutab Toronto Ülikooli ajaloo professor Andres Kasekamp.

Need, kes siiamaani ­arvasid, et USA presidendi ­Donald Trumpi hullumeelseid säutse ei pea tõsiselt ­võtma, said kolmapäeval lõpuks aru, et riigipea sõnadel võivad olla ohtlikud tagajärjed. Juba mitu kuud enne 3. novembri valimisi ­väitis Trump, et valimiste tulemused on ebaausad, kui tema ei osutu võitjaks. Nagu kirjutasin neil veergudel juba suvel, ei tunnista Trump oma kaotust. Ta pole kordagi oma elus tunnistanud läbikukkumist ja on oma ebaõnnestumistes alati süüdistanud ­teisi. Trump on kaks kuud vaidlustanud valimistulemusi, ent kohtud – isegi tema enda poolt ametisse nimetatud kohtunikega – on lükanud tagasi kõik tema juristide esitatud hagid.

See jant oleks pidanud lõppema valimiskogus möödunud aasta 14. detsembril, kui valijamehed hääletasid demokraat Joe Bideni uueks presiden­diks. Osariikide valijameeste ­häälte kinnitamine eelmisel kolmapäeval pidi olema vaid puhas formaalsus, see toiming pole kunagi varem pälvinud erilist tähelepanu. Kongressi ­istungit juhtis asepresident Mike Pence, kes oli selle päevani Trumpi andunud ülistaja. President püüdis survestada Pence’i põhiseadusvastaselt valimistulemusi tühistama mitmes ­osariigis, kus ta jäi Bidenile napilt alla. Mitmed vabariiklastest kongressiliikmed, pidades eeskätt silmas oma poliitilist karjääri, olid küüniliselt valmis presidendi soovi täitma.