Pidev jälgimise all olemine ärritab inimesi

Andmekaitse inspektsiooni peadirektor Pille Lehise sõnul tuleks näiteks liiklusrikkujast tehtud video sotsiaalmeedias näpuga näitamise asemel saata otse politseile. Foto: Mihkel Maripuu

Pidev valvekaamerate silma all olemine on paljude jaoks ületanud taluvuse piiri, kommenteeris andmekaitseinspektsiooni (AKI) peadirektor Pille Lehis mullu esikohal olnud probleemi, millega inimesed AKI poole pöördusid ja mis isegi riigikohtusse jõudis.

2020. aastal AKI infoliinile tehtud kõnedest pea veerand oli valvekaamera teemal.

«Inimesed ei ole rahul videovalve korraldamisega ja tunnevad, et see rikub nende õigusi, privaatsust või piirab vabadust,» sõnas Pille Lehis. Kõige enam häirisid valvekaamerad inimesi, kel päevast päeva nende vaateväljas töötavad.

«Kaamerat ei tohi paigaldada, kui puudub selge eesmärk, miks jälgitakse, või kohta, kus me kõik ootame privaatsust,» kinnitas Lehis. «Kas keegi tahab minna duširuumi, mille seinal on kaamerasilm? Paljud inimesed on tööl kaheksa tundi, mõnes teenindusettevõttes isegi 12 või 24 tundi ööpäevas ja kogu aeg kaamerasilma all. Mõnes kohas on valvesilm paigaldatud lisaks kohvituppa või puhkeruumi, ka riietusruum muide ei ole mingi erand.»