Asüülitaotlejate hulk Saksamaal langes mullu järsult

Lesbose saarel viibinud põgenikud Saksamaale saabudes, Foto: Sotiris Dimitropoulos via www.imago-images.de/imago images/ANE Edition

Asüülitaotlejate hulk Saksamaal kahanes mullu aasta varasemaga võrreldes 30 protsenti, ilmnes pühapäeval avaldatud ametlikest andmetest.

Immigratsiooni aeglustasid suletud piirid ja muud koroonaviirusest tingitud piirangud. 

Siseministeerium registreeris vaid veidi üle 76 000 esmakordse varjupaigataotluse, mis on 31,5 protsenti vähem kui 2019. aastal. 

Enamik sooviavaldusi tuli Süüria, Afganistani, Iraagi ja Türgi kodanikelt, öeldi ministeeriumi avalduses.

Veel 26 250 asüülitaotlust esitati alla ühe aasta vanustele mittekodanike lastele, kes sündisid Saksamaal. See teeb varjupaigataotluste koguarvuks 102 581. 

Siseminister Horst Seehoferi sõnul on vähenenud asüülitaotlused osaliselt seotud pandeemiaga, mis takistas rahvusvahelist reisimist eriti esimese viiruselaine ajal. 

Kuid konservatiiv Seehofer juhtis tähelepanu ka asjaolule, et Saksamaal varjupaika taotlejate hulk on viimase nelja aasta jooksul stabiilselt kahanenud. See näitab tema sõnul, et meetmed sisserände pidurdamiseks toimivad. 

Möödunud aastal tunnistati Saksamaal pagulasteks veidi üle 37 800 migrandi. 

Saksamaad tabas tohutu immigratsioonilaine viie aasta eest, kui liidukantsler Angela Merkel avas piirid eelkõige Lähis-Ida konfliktide eest põgenenuile.

2015. aastal esitati Saksamaal üle 400 000 esmakordset asüülitaotlust ning sellele järgneval aastal enam kui 700 000. 

Massiline sisseränne lõhestas riigi ning tõi kaasa paremradikaalse erakonna Alternatiiv Saksamaale (AfD) esiletõusu. 

Saksa valitsus vastas sellele oma rändepoliitika karmistamise ja vägivaldsete kuritegude eest süüdimõistetud asüülitaotlejate ja põgenike väljasaatmisega.

Inimõigusrühmitused on karmilt kritiseerinud otsust tühistada 2021. aastal keeld deporteerimistele Süüriasse, kuigi valitsus on öelnud, et seda rakendatakse vaid nende puhul, keda peetakse julgeolekuohuks.