ANALÜÜS ⟩ Õppus Zapad annab aimu Venemaa sõjalisest mõtlemisest

Õppusel Zapad-2017 osalejad Leningradi oblastis Lužki polügoonil. Foto: VASSILI MAKSIMOV/AFP/SCANPIX

Igal aastal korraldab Venemaa suure strateegilis-operatiivse õppuse ühes oma sõjaväeringkonnas: 2018. aastal toimus Ida sõjaväeringkonnas Vostok, 2019. aastal Kesksõjaväeringkonnas Tsentr ja 2020. aastal Lõuna sõjaväeringkonnas Kavkaz. Sel aastal on kätte jõudnud kord pidada Lääne sõjaväeringkonnas maha õppus Zapad-2021.

Üldiselt on kõigi selliste õppuste eesmärk panna proovile riigi võime vastata erinevatele konventsionaalsetele ja mittekonventsionaalsetele stsenaariumidele. Põhjalikum pilk Venemaa lähenemisele strateegilis-operatiivsetele õppustele annab aga aimu Moskva mõtetest sõjaliste operatsioonide korraldamisel võimalike ohtude vastu.

Zapad on traditsiooniliselt pannud proovile Lääne sõjaväeringkonna vägede võime teha koostööd Valgevene relvajõududega olukorras, kus on vaja kaitsta liitriiki. Aga kaitsta kelle eest?

Kuigi seda pole kunagi ametlikult kinnitatud, on Venemaa silmis sõjalises mõttes vaenlane NATO ja poliitiline vaenlane Euroopa Liit (EL). Seda kinnitab ainuüksi Zapadil osalevate vägede arv ja oskused, mida harjutatakse.

Venemaale meeldib oma vaenlasi nimetada «terroristideks» ja «relvastatud jõukudeks», kuid ühelgi sellisel rühmitusel maailmas ei ole allveelaevu ega lahingulennukeid. Samas on just need ohud, millele vastamist Venemaa ja Valgevene väed muu hulgas harjutavad.