Arvustus ⟩ Minimalisti kannatused ostuorgial

«Minimalistid» Joshua Fields Millburn ja Ryan Nicodemus tutvustavad vaatajale oma karbiteooriat. Foto: Netflix

Selle arvustuse algusesse oleks sobiv sättida mõni veebigalerii Eesti kaubanduskeskuste jõulueelsetest parklatest, siis näeme, et tõstatatud probleem puudutab meid ka.

Ameerika mehed Joshua Fields Millburn ja Ryan Nicodemus on võtnud mureasjaks tarbimishulluse, täpsemalt asjade omamise. Mõlemad avastasid millalgi, et ehkki teenivad täiesti korralikku kuue arvuga kirjutatavat aastapalka, pole siiski põues õnnetunnet. Ning selle õnnetunde saavutamiseks, pisikese dopamiinilaksu vallandamiseks ostsid nad asju. Kuni ühel hetkel tabas neid valgustus ning nad mõistsid, et õnne võib saavutada vaid end hästitasuvalt töökohalt lahti võttes ning üleliigsest loobudes.

Piisab 70 000 dollarist

Nii nimetasid nad end «minimalistideks», anastades selle sõna esteetilise sisu (sest midagi esteetilist nende tegevuses ei ole). Uut õpetust asusid Millburn ja Nicodemus kümne aasta eest levitama oma blogis. Nüüdseks on lisandunud raamatuid, taskuhääling ja kaks dokumentaalfilmi Netflixis, mida siinkohal arvustan. Õpetusest osa saamiseks piisab, kui vaadata vaid teist, äsjailmunud «The Minimalists: Less Is Now» – selles on režissöör Matt D’Avella saavutanud märksa kõrgema professionaalse taseme ja ka raha on ilmselgelt rohkem olnud.