Õppejuhti võib vaadelda kui üht head ja vägevat Peipsi sibulat, mille iga kihi alt koorub välja järgmine, eelnevast mingil määral erinev; see säilib üldjuhul hästi ja aitab paljude hädade vastu.
Üldine arusaam õppejuhi tööst on pealispind, mis kõigile nähtav, peites endas aga tegelikult veel palju muud, mis väärib nimetamist ja esiletõstmist. Huvitaval kombel on õppejuhid erinevalt õpetajatest ja koolijuhtidest pälvinud vähem teadlaste tähelepanu ning uurimusteski on nad pigem kõrvalosatäitjad, kellest poolkogemata üle libisetakse.
Mida me statistiliste andmete põhjal Eesti õppejuhtide kohta teame? Mis on see pealispind?