Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
(+372) 507 3066
Saada vihje

Kas Reformierakond kukkus oma poliittehnoloogilisest võttest selili? (107)

Copy
Kaja Kallas.
Kaja Kallas. Foto: Sander Ilvest

Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni kolme liikme muudatusettepanek abielu rahvahääletuse otsusele, milles küsitakse Venemaa koosseisu kuulumise kohta, pälvib koalitsioonipoliitikute kriitikat. Urmas Kruuse teatas laupäeva lõunal, et võttis ettepaneku tagasi. Lisaks endisest minsitrist Kruusele on sellele alla kirjutanud teised reformierakondlased Ants Laaneots ja Jüri Jaanson. Postimees helistas Reformierakonna esimehele Kaja Kallasele, et küsida, mida tema asjast arvab.

Tere, Kaja Kallas. Helistan seoses teie ühe ettepanekuga, mille Urmas Kruuse juba tagasi lükkas või vabandas…

Kuulge, te helistate ühe ettepanekuga seoses. Meil toimub praegu selline asi, et riigikogu liikmetelt võetakse õigus, mikrofonid on välja lülitatud, ainult (Anti) Poolamets saab rääkida, mitte kellelegi sõna ei anta. Lihtsalt jõuga võetakse riigikogu liikmelt õigus oma kohustusi täita...

Ma saan aru. Aga teine asi on see, et…

See on nii-nii karm, et üks muudatusettepanek…

See on ka karm. Kuidas üldse sellise eelnõu saab teha? Ma mõtlen – kuidas saab inimene tulla sellise eelnõu peale?

Millise eelnõu peale?

See jääb ju ajalukku.

Mis eelnõu peale?

Ma mõtlen eelnõu, kas liituda Venemaaga? See jääb ajalukku.

Küsige inimeste käest, kes on selle eelnõu sisse andnud.

Tegu on ju teie erakonna inimestega?!

Jah, need on minu erakonna liikmed ja loomulikult oli see ebaõnnestunud ettepanek. Aga. Selle asja eesmärk oli see, et…

Eesmärgist saavad kõik aru, aga…

Kas ma võin vastata või ei või vastata?

Eesmärgist saavad kõik aru, aga me räägime konkreetsest ühest asjast.

Jah. Aga mina isiklikult ei ole käinud kõiki küsimusi üle.

Kuidas siis selliseid asju tehakse niimoodi hooletult? See jääb nüüd. Nt Vene propaganda saab seda kasutada Eesti vastu. Öeldakse, et riigikogus tehti ettepanek Venemaaga liituda. See pole ju ka nali – sel on faktiline tõestus. Kuidas ikkagi selline ettepanek tuli?

Kas te küsisite nendelt saadikutelt?

Laekunud on ju ettepanek.

Ja aga kas te küsisite nendelt saadikutelt, kes tegid? Riigikogu liige on oma mandaadis vaba. Mina ei kontrolli kõike seda, mida erinevad…

Ma küsin teie kui erakonnaesinaise või -mehe käest, mis siis nendest inimestest saab, kes sellise ettepaneku teevad?

Mis mõttes?

Kõikidele erakonna fraktsiooni liikmetele on antud ülesanne küsida küsimusi formaadis, et saaks vastata «ei», sest me kavatseme teha «ei»-kampaaniat. Juhuks kui koalitsioon hääletab mõne muudatusettepaneku sisse, ka sellele peab vastama eitavalt või peab saama vastata eitavalt, et saaksime seda kampaaniat terviklikuna «ei»-le üles ehitada.

Kas nad on Reformierakonna liikmed?

Issand. Nad on reformierakonna liikmed muidugi.

Ma mõtlen, kas nad saavad olla liikmed edasi?

Kas ma saan vastata küsimusele edasi või ei saa?

Jah.

Kui te küsite, ma äkki vastan.

Ma kuulen.

Kas ma võin vastata?

Ma kuulen.

Kõikidele erakonna fraktsiooni liikmetele on antud ülesanne küsida küsimusi formaadis, et saaks vastata «ei», sest me kavatseme teha «ei»-kampaaniat. Juhuks kui koalitsioon hääletab mõne muudatusettepaneku sisse, ka sellele peab vastama eitavalt või peab saama vastata eitavalt, et saaksime seda kampaaniat terviklikuna «ei»-le üles ehitada.

Iga saadik sai ülesande koostada muudatusettepanekuid ja saadikud neid muudatusettepanekuid koostasid. Loomulikult see võimalus, et mingi muudatusettepanek läheb läbi, on nullilähedane. Ja mina isiklikult, kes ma võitlen siin kogu aeg põhiseaduskomisjonis selle demokraatia ja õigusriigi eest, ei käinud üle kõiki muudatusettepanekuid. Ja minu meelest on see muudatusettepanek praeguseks tagasi võetud ja igal juhul pole mõtet sellest enam rohkem rääkida.

Praegu oleks mõtet rääkida sellest, mis toimub põhiseaduskomisjonis, kus saadikutelt võetakse ära õigus üldse rääkida, hääletada, debateerida; kus Anti Poolamets reserveerib endale ainult õiguse rääkida, kus mikrofonid on välja lülitatud – kuidagi neid sisse enam ei saa. Proteste esitada ei saa. Ühesõnaga – see on katastroof, mis siin toimub. Ja muudatusettepanek, mis on tagasi võetud, on tagasi võetud. Sellest ei ole mõtet enam rääkida. Kõik. Punkt.

Ma tean, ma tean, ma tean. Jah. Ega see hea ei ole. See on halb.

No seda ei otsusta ju teie, kas on mõtet või ei ole. Aga kes selle «ei»-kampaania välja mõtles? Te rääkisite praegu sellest, nagu see oleks mingi kõige olulisem asi maailmas…

Jah, selle me otsustasime oma erakonna volikogul, Reformierakonna volikogul, kuhu kuuluvad piirkondade juhid – mis on meie strateegia selle (abielu)referendumiga. Ja me hakkame tegema «ei»-kampaaniat. Ja see oli volikogu otsus.

Aga kõnealune ettepanek on ju registreeritud juba. See fakt jääb, et ta on registreeritud. See on tõsi.

Mis asi on registreeritud? Kui see on tagasi võetud, siis seda pole.

Fakt, et ta on sees olnud, jääb.

No selge. Aga ta on tagasi võetud.

Ma mõtlen seda, et mida iganes. Teate ju seda, kuidas Vene propaganda rääkis 2014. aastal Ukrainale kallaletungimise järel ristilöödud poisist Ida-Ukrainas. Seal polnud mingit alust, aga nüüd saab vaenulik propaganda kasutada seda, et Eesti parlamendist on läbi käinud ettepanek arutada liitumist Venemaaga.

No ei ole ju. Seda pole ju hääletatud. See on tagasi võetud. Ma ütlesin seda, et niipea, kui saime sellest teada, me palusime selle tagasi võtta ja see tagasi ka võeti. Ses suhtes praegu see pole kuidagi kuskil laual, seda ei hääletata kuskil, seda ei arutata kuskil. Kõik! Sellega on läbi!

No mis siis edasi saab selle parlamentaarse kriisiga?

Ausalt öeldes ma ei tea, mis sellega edasi saab. Sest et sellised jõuvõtted… Meil kehtib riigikogu kodu- ja töökorra seadus, kus on kirjas reeglid, mille järgi menetleme eelnõusid. Ja õigusriigis on nii, et on reeglid, mille järgi käitutakse.

Nüüd praegu on meil täielik võimuriik, kus Poolamets ütleb, et tal on lihtsalt võim ja teda ei huvita need reeglid. Ta ei tugine ühelegi seadusepügalale. Muidugi – me kavatseme kindlalt selle riigikohtus vaidlustada, sest meie õigusi on räigelt riivatud.

Eksperdid on juba öelnud, et tegu on parlamendisisese asjaga – juristid pole kindlad, et see on riigikohtu pädevuses.

Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukoha menetluse seaduseparagrahv 17, kui ma õigesti mäletan, ütleb, et riigikoguliikmed saavad vaidlustada riigikogu juhatuse otsust. Seetõttu oleme teinud protestid riigikogu juhatusele ja teeme veel proteste. Juhuks kui juhatus seda otsust vastu ei võta, läheb see suurde saali ja suure saali otsust saame juba riigikohtus vaidlustada. Jah – seadus ütleb, et riigikogu juhatuse otsust ei saa vaidlustada, aga kui suur saal asendab riigikogu juhatuse otsust, siis peaks seda ka saama vaidlustada lähtuvalt seaduse mõttest.

Nüüd, olnu valguses – see «ei»-kampaania on äkki ebaõnnestunud?

No see «ei»-kampaania tuleb alles. Sest selle referendumi nad suruvad jõuga läbi. Siis on igal juhul vaja seda ei kampaaniat teha. See on absurd, mida nad siin praegu korraldavad.

Ma isiklikult olen ka väga selle referendumi vastu. See on üks asi, aga ajakirjanikuna – minu arvamus pole siin tähtis.

Jajah. Ei ma tean. See ongi väga ebaõnnestunud, et selline asi (Venemaaga liitumise küsimus) sisse läks jne, aga praegu on siin veel muid muresid. Katsume selle lahendada kiiresti, et see ei tule hääletusele, see ei tule arutlusele, seda pole olemas.

Aga need jäävad ajalukku, kes on sellele alla kirjutanud – Urmas Kruuse, Ants Laaneots ja Jüri Jaanson.

Ma tean, ma tean, ma tean. Jah. Ega see hea ei ole. See on halb.

Tagasi üles