Galerii ja video ⟩ Põhiseaduskomisjon valis Anti Poolametsa uuesti esimeheks

Riigikogu põhiseaduskomisjon valis oma tänasel erakorralisel istungil esimehe ja aseesimehe. Komisjoni esimehena jätkab Anti Poolamets (EKRE) ja aseesimehena Lauri Läänemets (SDE). Istung jätkus elektroonilisel teel ning komisjoni esimees Poolamets lülitas seekord korra tagamiseks kõigil mikrofonid välja. Opositsioon, kelle sõnul oli tegu vaigistamisega, ei näinud enam põhjust istungil osaleda ja lahkus.

Komisjoni sotsiaaldemokraadist aseesimees Lauri Läänemets teatas eile, et astub aseesimehe kohalt tagasi, mis kutsus automaatselt esile vajaduse valida uus esimees. Läänemets selgitas, et tema eesmärk on tagandada Konservatiivsesse Rahvaerakonda kuuluv komisjoni esimees Anti Poolamets.

Uue esimehe ja aseesimehe valimiseks tuli komisjonil täna füüsiliselt kokku tulla.

Komisjon valis uuesti esimeheks Poolametsa ja aseesimeheks Lauri Läänemetsa. Läänemets ütles, et praegu ta ei näe põhjust uuesti tagasi astuda. «Me vaatame, kas nüüd sellest käigust on midagi muutunud, et äkki nüüd antakse meile sõna ja võimalus komisjoni töös osaleda. Kui seda tehakse, loomulikult pole midagi vaja teha, kui seda ei tehta, siis peame edasi vaatama,» rääkis Läänemets enne e-istungit.

Kuigi Poolamets eile teatas, et täna enam muudatusettepanekuid kuulata plaanis pole, siis kakskümmend minutit enne komisjoni esimehe valimisi otsustati ümber, et täna siiski hakatakse reformierakondlaste selgitusi kuulama.

Reformierakonna saadikud läksid eile magama aga teadmisega, et täna nad oma ettepanekuid selgitada ei saa. Kaja Kallase sõnul nende fraktsiooni liikmed nii lühikese etteteatamisega oma ettepanekuid tutvustama tulla ei kavatse.

Maria Jufereva-Skuratovski (KE) asendusliikmena osaleb täna komisjoni istungil Tõnis Mölder. Möldri sõnul ei tee viimastel päevadel parlamendis toimunu kellelegi au. 

Postimees küsis Möldrilt, kas Keskerakond peab sellist obtruktsiooni kõrvaldamise taktikat õigeks. Tema sõnul tuleks opositsioonil ja koalitsioonil ühisosa leida, et kõigil riigikogu liikmetel oleks võimalik oma muudatusetteapanekuid tutvustada nii, et parlamendi töö saaks samal ajal jätkuda.

«See oli komisjoni otsus panna mingisugune menetluse aeg. Kui komisjoni enamusel on selline otsus, siis vähemalt on antud kõigile riigikogu liikmetele oma muudatusetteapanekuid esitada ja ma arvan, et see on mõistlik lähenemine,» kommenteeris Mölder Anti Poolametsa taktikat.

Põhiseaduskomisjon jätkas istungit elektrooniliselt.

Reformierakonna esimehe Kaja Kallase sõnul on lülitas Poolamets aga kõigi mikrofonid välja nii, et neid sai sisse lülitada vaid Poolamets ise. «Mitte ükski opositsiooni esindaja sõna ei saa, ega ammugi ei saa öelda, kui meil on mikrofonid välja lülitatud, et me saame enda muudatusettepanekuid tutvustada,» ütles Kallas istungi alguses.

«Nüüd ei saa vahele röökida, me anname nendele võimaluse, kes tegelikult tahavad tulla, neid oli vähe. Raimond Kaljulaid oli siin tunde sees ja rääkis väga asjalikku juttu, aga reformierakondlased kadusid kui tina tuhka,» põhjendas Poolamets mikrofonide kinni panemist. 

Kallase ja Läänemetsa sõnul oli tegu vaigistamisega ning seetõttu ei nähtud enam põhjust istungil osaleda ja lahkuti. «Meil ei olnud võimalust sellel istungis sisuliselt osaleda. Me ei saa olla tööriistad Anti Poolametsa käes, kes ütleb, et me olime istungil, te ei teinud midagi, te ei öelnud midagi ja olemegi justkui vaikivalt nõus,» selgitas Kallas lahkumist.

Lauri Läänemets ütles, et nemad kavatsevad uurida, kelle käsul ja kuidas toimus tehniliselt istungil mikrofonide vaigistamine.

Koalitsiooni kuus saadikut jätkasid istungit omapäi. Poolametsa hinnangul anti kõigile opositsioonisaadikutele võimalus rääkida, kuid nad seda ei soovinud. Komisjoni esimees lisas, et kella seitsmeni oodatakse veel saadikuid oma ettepanekuid esitlema.

Ka Isamaa aseesimees Heiki Hepner ei näinud probleemi koosoleku läbiviimises ning arvas, et mikrofonide välja lülitamine oli vajalik korra tagamiseks.

Põhiseaduskomsijoni liige Kalle Grünthal ütles, et korra tagamiseks võeti eeskuju riigikogu täiskogust. «See, mis Anti tegi, oli absoluutselt õige, kuna kaks päeva näitasid seda, et koosolekut standartsel viisil polnud võimalik pidada, selleks et tekiks ka mingisugune diskussioon ja arutelu,» rääkis Grünthal.

Põhiseaduskomisjon hakkas sellel nädalal arutama rahvahääletuse eelnõu muudatusettepanekuid. Komisjoni istungitest kujunes koalitsiooni ja opositsiooni terav vaidlus protseduurireeglite üle.