ARUANNE LUGEJALE ⟩ Sander Punamäe: püüe mõista

Kaadrid dokist «Robert» Foto: Kaader filmist

Vaatasin taas pool aastat tagasi koos Erik Tikaniga valminud lühidokumentaali Süüriasse sõdima läinud Robertist. Kuid seekord pühademeeleolus, kingituste jagamise ja jõulusauna vahele, ning leidsin, et sedasorti lugusid ongi vahel mõistlik vaadata läbi helge tunde. Nii nagu see olekski üks jõulufilm.

Midagi taolist nagu lugu Grinchist, kes külaelanike jõulud ära varastas, kuid kelle rohelise pealispinna all peitis end hell süda. Ka Süüriasse amatöörliku sõjaüksusega ISISe vastu sõdima läinud Robertis peitub palju kihte, mida esmapilgul ei näe. Selles loos said mootoriks kolm peamist vastuolu.

Esiteks. Kui me esimest korda Tartu kohvikus Robertiga kohtumiseks maha istusime, ootasin suurt, kärehäälset, kulunud tätoveeringute ja vanglasoenguga sõjardit. Meie sekka istunud väikest kasvu mees, kellele üle 20 eluaasta ei pakuks, palus teenindajalt rohelist teed.