Kui mind eelmise aasta veebruaris tagasi Postimehesse kutsuti, oli üks mu esimestest sõnumitest, et peame hakkama ühiskonda ette valmistama teadmistega nii viirusest kui ka karantiinidest.
Tellijale
ARUANNE LUGEJALE ⟩ Marti Aavik: Postimehe ja Eesti Teaduste Akadeemia nõukoda
Kui karantiin on võimalik Itaalias, siis mis imejõud peaks meid kaitsma millegi samasuguse eest? Märtsis saime kinnituse, et ega ei olnudki sellist imejõudu – 12. märtsil otsustas valitsus välja kuulutada eriolukorra.
Minu arvates võttis selle murrangu kõige paremini kokku Jaak Vilo: «Sisuliselt on riik läinud eelmise nädalaga varasemalt probleemi eituse faasilt üle šokiteraapiale. Kuid paanika asemel on meil nüüd vaja kiiret teadlikkuse kasvu ja ühist vastust.» (PM 16.03.2020)
Eriolukorra algus oli tõesti üsna lohutu just teadmiste poolest. Olime ju eelnevalt igast kanalist kuulnud, et tegemist olevat millegi hooajalise gripi taolisega, et peamine on vältida paanikat ja WC-paberi ostmine on väga naeruväärne.