ARUANNE LUGEJALE ⟩ Maris Meiesaar: oleme hoitud

Postimehe toimetaja Maris Meiessaar kodusel töökohal. Foto: Mihkel Maripuu

Kui mul paluti aasta kokku võtta, siis meenus, et hakkasin sellega pihta kevadel, eriolukorra alguses. Inimesed peletavad üksteisel hirme, aga mina käin ringi, totakas naeratus näol. 

Aasta tagasi samal ajal olin ma Rootsis aašramis retriidis. Samuti eriolukord. Kolm kuud ilma ühegi ekraani ja kontaktita välismaailmaga, kuu sellest sõnagi lausumata.

Joogatasin, masseerisin hobuseid, mediteerisin, pesin nõusid, käisin metsas jalutamas. Terve riigikogu valimiskampaania jäi täielikult vahele ja ajakirjanikuna tegi sellest pääsemine mulle palju nalja. Marineerisin mediteerides oma ärrituses, kuna kõrvalistuja hingas «liiga valjusti». Sellised probleemid. Nüüd vaatan, mis toimub, ja mul on tunne, et maailm on ennast retriiti määranud ja annab lõpuks endale võimaluse… Pöörata kurss päris asjadele. Endasse. Pehmusse. Magususse. Valgusesse. Elususse.

Tais templis elades oli samuti social distancing​: loivad mediteerima, täielik vaikus ja inimestele ei tohtinud isegi otsa vaadata, naeratamisest rääkimata. Kui kellegagi pilgu vahetamisega vahele jäid, hakkas vend Chaiboddin kohe õiendama: no talking,