Kuid seda võib nimetada ka tõsiseks hoiatuseks. See, mis toimus enne Kongressi otsust, läheb USA ajalukku kui katse takistada vägivaldselt demokraatia kõige tähtsamat ülesannet – rahumeelset võimuvahetust. Kaadrid USA Kongressi hoonesse tunginud jõugust tuletavad meile halastamatult meelde karmi tõde, et ajalugu ei ole lõppenud. Ka kõige uskumatumad stsenaariumid on võimalikud sellel lihtsal põhjusel, et inimloomus ei ole muutunud.
James Madison ja teised Ühendriikide asutajaisad (Founding Fathers) ei teinud endale inimloomuse koha pealt illusioone. Inimest peeti nõrgaks ja kergesti manipuleeritavaks. Kõrgeim võim pidi küll kuuluma rahvale, kuid see tuli jagada põhjalikult osadeks. Seda tehti selleks, et rahvast tema enda eest kaitsta. Vastasel korral võisid halbade kavatsustega inimesed «intriigide, korruptsiooni või muude abinõudega saada kätte hääled ja siis reeta rahva huvid».
Viimased neli aastat kinnitavad veenvalt, kuivõrd ettenägelikud olid Ameerika asutajaisad rohkem kui kakssada aastat tagasi. Lisaks tavapärasele võimu lahutamisele seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks on USAs võim riigi algusest peale olnud jagatud ka keskvalitsuse ja osariikide vahel. USA pole liitriik mitte ainult paberil, vaid ka tegelikkuses. Igal USA osariigil on oma parlament, oma ülemkohus ja oma valimissüsteem.
Poliitikud, kes võtavad endale rahva tahte tõlgendaja rolli ja ründavad demokraatlikku võimude lahusust, ründavad demokraatiat ennast.
Üritades mõjutada valimistulemusi, helistas president Trump Georgia osariigi kõrgeimale valimisametnikule ja nõudis, et too «leiaks» vajalikul määral hääli, mis teeksid temast võitja. Kuid isegi kui Brad Raffenspergeri asemel oleks olnud kergemini manipuleeritav isik, ei oleks see veel teinud Trumpist presidendivalimiste võitjat. Erinevalt näiteks Venemaast ei ole USAs keskvalimiskomisjoni ega Ella Pamfilovat, kes saaks vajalikud hääled «leida».
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2021/01/07/13565683t1h7344.jpg)