Unustage koroona! Eestlasi niidab palju salakavalam tervisehäda

Psühhiaater Mari-Liis Laanetu oma kabinetis: «Ärevushäirete puhul on tavaline, et seni, kui tööl on kiire, tuntakse, et kõik on normaalne. Aga kui minnakse koju ja saabub aeg lõõgastuda, on järsku kõige halvem olla.» Foto: Madis Veltman

Tühja sellest koroonast! See tabab ikkagi väheseid. Palju rohkem, elu jooksul iga neljandat meist, tabab mingi psüühikahäire, näiteks depressioon või ärevus, mis ei sega teid ainult nädal-kaks, vaid lõhub elu sageli aastateks. Ja lööb rööpast ka kõigi lähedaste elu. Psühhiaater Mari-Liis Laanetu annab nõu, mida saab igaüks enda päästmiseks ise ära teha, kui tunneb, et langemas nähtamatusse, laastavasse lõksu.

Kas eelmise kümnendi keskpaigas, kui psühhiaatrina alustasite, esines ka nii palju vaimse tervise probleeme nagu nüüd?

Kindlasti on praegu abi järele pöördumisi rohkem: inimeste teadlikkus psüühilistest probleemidest on suurem ja ka julgust abi otsida on juurde tulnud. Teisalt on elutempo kiirenenud, töökoormus on kasvanud. Tasakaal elus on paljudel väga paigast nihkunud. Näen sageli, et inimeste tööpäevad on absurdselt pikad, kestavad 12–15 tundi, samuti nädalavahetused, nii et hobidega tegelemiseks, samuti suhtlemiseks aega ei jäägi. Sageli, kui küsin vastuvõtul inimestelt, millega nad veel tegelevad, ütlevad nad, et ei tegele millegagi, sest töökoormus on läinud hästi suureks.