Kokkulepet pole: Euroopa Liidu põllumajandustoetused jätkuvad vana toetusmudeli alusel

Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Kuigi 2021. aastal algab Euroopa Liidu (EL) uus seitsmeaastane (2021–27) eelarveperiood, ei alga 2021. aastal veel uue, reformitud EL-i ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) rakendamine. 

Nimelt ei ole praeguseks veel kokku lepitud uue poliitika kõigis põhielementides – liikmesriikide, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni vahel käivad jätkuvalt ÜPP-d reguleerivate EL-i alusmääruste kolmepoolsed läbirääkimised, kirjutab maaelupoliitika ja analüüsi osakonna majandus- ja keskkonnaanalüüsi büroo nõunik Ove Põder.

Seetõttu kujunevad 2021. ja 2022. aasta nn üleminekuaastateks, kui jätkatakse perioodi 2014–2020 ÜPP elluviimist, kasutades selleks algselt uue ÜPP kaheks esimeseks aastaks ette nähtud rahalisi vahendeid ning valmistades samal ajal paralleelselt ette uue ÜPP rakendamiseks vajalikke dokumente ja rakendusmehhanisme.

Seetõttu on välja töötatud ÜPP nn üleminekumäärus, mille Euroopa Liidu nõukogu (liikmesriigid) ja Euroopa Parlament 2020. aasta 23. detsembril vastu võtsid.

Kõige üldisemalt annab üleminekumäärus võimaluse jätkata toetustega nii, nagu neid rakendati 2020. aastal. 2020. aastal ühtse pindalatoetuse skeemi (SAPS) rakendanud liikmesriigid (sh Eesti) said õiguse teha seda ka pärast 2020. aastat. Samuti said liikmesriigid võimaluse jätkata vabatahtlike põllumajandustootmisega seotud toetustega nii, nagu nad rakendasid neid aastani 2020 (või vajadusel tingimusi muutes). Liikmesriikidele, kes on aastatel 2015–2020 maksnud riiklikke üleminekutoetusi, anti võimalus seda teha ka 2021. ja 2022. aastal, 2020. aastal kehtinud maksimaalses võimalikus määras (kuni 50% sektoripõhistest toetussummadest).

2021. aastal on kavas jätkata Eestis samade otsetoetustega, mida maksti 2020. aastal – ühtne pindalatoetus, kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade (rohestamise) toetus, noore põllumajandustootja toetus, väikepõllumajandustootja toetus ja tootmiskohustusega seotud toetused. 2021. aastal taastatakse tootmiskohustusega seotud toetus ute- ja kitsekasvatajatele, mida viimati rakendati 2016. aastal.

Jätkatakse tootmiskohustusega puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetuse, piimalehma kasvatamise otsetoetuse ning piimalehma kasvatamise otsetoetuse maksmist Saaremaal, Hiiumaal, Muhus, Kihnus ja Ruhnus. Mandril rakendatava piimalehma kasvatamise otsetoetuse ühikumääragrupid 2021. aastal muutuvad. Kui seni maksti kõrgemat toetust kuni 100 piimalehmaga karja eest, siis 2021. aastal kuni 150 piimalehmaga karja eest. Toetust 0,5 ühikumääraga makstakse ikka kuni 400 piimalehmaga karja kohta. Erinevalt 2020. aastast on 2021. aastal võimalik Saaremaal, Hiiumaal, Muhus, Kihnus ja Ruhnus piimalehma kasvatamise otsetoetust saada olenemata karja suurusest maksimaalselt kuni 400 piimalehma eest.

Pikemalt loe Maaeluministeeriumi blogist.