Pikakannu võitleb eluõiguse eest

Gerli Reilson on üks kahest Pikakannu kooli 5. klassis õppivast lapsest. Teadmisi omandab ta üheskoos 4. ja 6. klassi õpilastega. Foto: Silver Kommusaar

Võitlus Pühajärve põhikooli eest on saanud sümboliks. Viimasel ajal on Lõuna-Eestis kõlapinda kogunud veel teinegi juhtum, kus omavalitsus tahab kohalikele inimestele armsa maakooli sulgeda.

Võrumaa Pikakannu põhikooli lapsevanemad kaebasid kohtusse Lasva vallavolikogu 2007. aasta otsused oma kooli sulgemise kohta ja said 2008. aasta kevadel Tartu halduskohtus võidu. Kohtu hinnangul ei sisaldanud valla otsus selgeid ja üheselt mõistetavaid põhjendusi, miks ei ole Pikakannu kooli võimalik rahastada.

Kool jäi alles. Praeguseni. Aga kahjuks vist mitte enam kauaks. Kirves langes möödunud reedel. Lasva vallavolikogu kirjutas valla arengukava muutes sinna eesmärgiks Pikakannu kooli tegevuse lõpetamise 31. augustiks 2012. Kõik ettepanekud, mida olid kooli allesjäämise pooldajad esitanud terve hulga – et kool jätkaks näiteks kuueklassilisena või lasteaia-põhikoolina või ühise juhtimise all valla teise, Kääpa põhikooliga –, hääletati volikogus pärast tulist arutelu selgelt maha häältega 9:2 või 8:3.

Vormiliselt ei ole see veel kooli sulgemise otsus. Sulgemisotsus tuleb volikogul eraldi teha ja ilmselt esitab vallavalitsus vastava eelnõu järgmisel kuul toimuvale koosolekule. Kui vahepeal imet ei juhtu, on see vaid vormistamise küsimus.

Vallavanem Juris Juhansoo ütleb, et arengukava on vallavalitsusele täitmiseks ning seetõttu peab kindlasti selle eelnõu esitama ja volikogu oma otsuse enne 1. aprilli ära tegema, et saaks kooli uuest õppeaastast sulgeda. Kui protsess mingil põhjusel kaugemale venib, siis sel aastal kooli sulgeda ei saa.

Kas asi võib venima jääda siis, kui näiteks lapsevanemad kaebavad valla otsuse kohtusse? Vallavanema sõnul lihtsalt kohtusse pöördumine protsessi ei venita, kuni kohus ei langeta sellist otsust, mis vallavolikogu otsuse tühistaks või selle täitmise peataks.

Maalaste kooliõigus

Pikakannu kool on üks armas väike maakool. Aga kahjuks tõesti väike: aasta alguses õpib koolis vaid 28 last. See tähendab liitklasse kolme klassi kaupa, vaid 9. kui lõpuklassil on olulised tunnid eraldi.

See on nagu Bullerby laste kool, ütleb Ave Tamra, kes on kujunenud Pikakannu kooli lastevanemate eestvõitlejaks. «Loomulikult saame sellest aru, et lapsi on vähe ja koolikoht on kallim, aga kooli sulgemine rikub laste õigusi,» lausub ta.

Just eelkõige sellele, et väikekoolide sulgemine maapiirkondades rikub laste õigusi, rõhub pöördumine, mille Pikakannu kooli pärast muretsevad inimesed on saatnud presidendile, riigikogule, valitsusele, õiguskantslerile ja lastekaitse liidule. Ometi ei kõigutanud pöördumise ettelugemine Lasva valla volikogus enamuse kindlat otsust.

«Me tahamegi, et lapsed saaks võrdse hariduse, ja mitte liitklassis», «Küsimus on, kas toome lapsed kooli või viime kooli igasse valla nurka», «Keegi pole esitanud, kust ja mille arvelt me leiame kooli jätkamiseks raha», «Kõik peale ühe lapse viiakse Pikakannule bussiga kohale» kõlasid volikogus argumendid kooli sulgemiseks. Kõlas ka mõte, et need kõrged instantsid, kelle poole pöördutakse, ongi ise süüdi, et maal elu nii kehvasti läheb.

Valla arengukava andmetel kulus Lasva vallal mullu Pikakannu koolile pisut üle 67 000 euro ja 132 lapsega Kääpa põhikoolile 160 000 eurot. Riiklikust rahast ehk õpetajate palgaks sai Pikakannu kool 76 000 eurot. Valla eelarve suurus kokku on pisut üle 1,5 miljoni euro. Kaht kooli eraldab umbes 10 kilomeetrit.

Eelmisel kuul Pikakannu koolis esinemas käinud haridusministeeriumi nõunik Piret Sapp arvas siis, et vallas võiks olla edaspidi üks kool ühe juhiga, aga kahes kohas – nii, et Kääpal oleks edasi üheksa ja Pikakannus kuus klassi. Ent volikogu hääletas sellegi variandi maha.

Nagu ütleb Pikakannu kooli sulgemist pooldav Lasva vallavolikogu esimees Ain Lõiv, on kaalutlus ennekõike majanduslik ja Tamra ise pole volikogu liikmena teinud selgeid ettepanekuid, kust see raha peaks tulema. Tema sõnul on ka kooli minevate laste arv vallas lähiaastatel selline, et jagub parasjagu ühe kooli jaoks.

Pärimuskultuuri kallak

Alles eelmisel aastal sai Pikakannu põhikool uue noore juhi. «Loomulikult püüdsin tööle asudes olla realist ja arvestasin, et koolis võivad tulla muudatused, sest õpilasi jääb vähemaks. Aga et kool suletakse ja juba järgmisel õppeaastal, on minu jaoks siiani üllatav otsus,» ütleb kooli direktor Liina Vagula.

Tema sõnul ei olnud tööle asudes juttu kooli sulgemisest. Pigem käis arutelu selle üle, kuidas kool muuta omanäoliseks.

«Minu nägemus oli luua kooli pärimuskultuuri suund – selleks tahtsime realiseerida juba varem tehtud plaani renoveerida kooli vabad ruumid Uma Tareks (käsitöö ja pärimuskultuuri õpetamiseks sobivateks ruumideks – S. V.). Samuti kavatsesin kirjutada projekti, et ümber kooli rajada pärimuskultuuriteemaline õpperada ning kavandada rahvusteemalisi üritusi kooliõpilastele ja miks mitte ka laiemale ringkonnale,» räägib Vagula.

«On tehtud kõikvõimalikke tabeleid ja analüüse, mis kõik näitavad, kui palju meil siin majas raha kulutatakse ja kui kallis on meie kooli haridus vallale. Aga samas ei ole ma näinud ühtegi tabelit, kus on kirjas, kuidas muutub meie 28 õpilase ja nende perekondade elu järgmisest õppeaastast,» räägib Vagula.

«Millisesse kooli keegi läheb? Kui palju toob see kaasa lapsevanemale aja- ja rahakulu? Mis juhtub nende lastega, kellele sobib pigem meie väike ühtne koolipere keskkond, kui nad satuvad suurde klassi? Mis saab nendest seitsmest valla inimesest, kes jäävad töötuks?» loetleb direktor.

Vagula rõhutab, et Pikakannu kooli lapsed armastavad oma õppeasutust ja tahavad seal käia, samuti toetavad ja hindavad kooli. «Need on minu jaoks väga tugevad argumendid, miks selline väike kool peaks ka edaspidi olemas olema,» ütleb ta.

Kommentaar