Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

Mõned maakonnad saavad vaktsiini teistest hiljem: perearstid ootasid kannatlikult oma korda

Kuressaares algas Covid-19 vastu vaktsineerimine. Pildil vaktsineerib Kuressaare pereõde Piret Õisnurm Muhu perearsti Lea Uutsalu.
Kuressaares algas Covid-19 vastu vaktsineerimine. Pildil vaktsineerib Kuressaare pereõde Piret Õisnurm Muhu perearsti Lea Uutsalu. Foto: Maanus Masing/Saarte Hääl

Kuigi info selle kohta, mismoodi ja kuhu peaksid vaktsiinid jõudma, pole olnud just ülearu ühetimõistetav, peaksid perearstid juba teadma, millal vaktsiin nendeni jõuab. Selgus ka, et Lääne-Eestisse, Saaremaale ja Hiiumaale saadetakse vaktsiinid teistest hiljem. Selle nädala algul saabunud teine ports vaktsiine peaks suurel määral kiirendama vaktsineerimist üle kogu Eesti.

SA Kuressaare Haigla juhatuse liige ja ravijuht Edward Laane ei teadnud aga veel 5. jaanuari lõuna ajal, millal saab haigla personali vaktsineerida. Sama päeva õhtuks sai haigla aga tellitud 50 doosi vaktsiini kätte ning eile võis vaktsineerimist alustada. Olukord on tõsine, sest nädala algul avati Kuressaare haiglas taas koroonaosakond, kuhu toodi ravile kümme positiivse diagnoosiga patsienti. Ehkki eilse seisuga lubati kaks neist koju ja ka mõni haigla töötaja on andnud positiivse koroonaproovi, kinnitas Laane, et olukord on kontrolli all ning mingit haiguse plahvatuslikku levikut ei ole vähemalt haiglas praegu karta.

Vaktsiinide laialijagamise korraldusega ei ole üldse rahul Pärnumaa Tõstamaa perearst Madis Veskimägi. Ta ei mõista, miks jõuab vaktsineerimisjärjekord temani alles 12 päeva pärast vaktsiini saabumist Eestisse. Veskimägi sõnul võib perearstide vaktsineerimisega viivitamine minna kalliks maksma, sest iga päev pöördub arsti poole 40–50 patsienti. Kümne päevaga vähemalt nelisada inimest. Mis saab, kui arst jääb haigeks? «Aga eesliin, esmatasand – see peaks olema see, mis peaks saama vaktsineeritud paari, mitte 12 päevaga,» oli Veskimägi resoluutne. Tema arvates on vaktsineerimise ümber «palju bürokraatiat, mõttetut sahkerdamist ja sahmimist ning siis räägitakse, et kõik on väga tore».

Tagasi üles