PILDID JA VIDEOD ⟩ Koalitsioon näitas takistuste kõrvaldamise avakäiku

Riigikogu põhiseaduskomisjon arutas tänasel erakorralisel istungil abieluteemalise rahvahääletuse korraldamist ning seda, mida teha ligi kümne tuhande eelnõule esitatud muudatusettepanekuga. 

Koalitsiooni enamuse tõttu otsustas komisjon anda muudatusettepanekute tutvustamiseks, küsimuste küsimiseks ja aruteluks anda esitajale viis minutit. Pikema aja saavad üle saja ettepaneku esitanud saadikud, kellele nähakse ette seitse minutit. 5800 ettepanekut teinud sotsiaaldemokraatide fraktsioonile on ette nähtud 15 minutit. 

«See kõik on palju vähem ajaliselt kokku kui põhiseaduskomisjon mõne pisikese eelnõu menetlemisele on kulutanud,» selgitas põhiseaduskomisjoni asejuht Lauri Läänemets (SDE). Läänemetsa sõnul läheb otsus vastuollu riigikogu kodu- ja töökorra seadusega, kuna esitajal peaks olema iga muudatusettepaneku selgitamiseks eraldi aeg.

Läänemetsa sõnul võetakse sellise otsusega rahva esindajalt võimalus selgitada miks ja mida tema ning tema valijad oluliseks peavad. «Kõik ei pea minu esitatud ettepanekutega nõustuma ja neid toetama, kuid neid esitada ja olla ära kuulatud, see on demokraatlik õigus parlamendi liikmetel ja Eesti rahval, keda need liikmed esindavad,» selgitas Läänemets. 

«Riigikogu ametnikud on muudatusettepanekute registreerimisel ära teinud tohutu töö. Nüüd on aeg neid arutama hakata, kuigi opositsioon on öelnud, et ettepanekud on tehtud üksnes rahvahääletuse takistamiseks,» selgitas põhiseaduskomisjoni juht Anti Poolamets (EKRE) istungi eel. 

Poolametsa sõnul on ligi kümne tuhande muudatusettepaneku ehk obstruktsiooni ulatus seninägematu. Et eelnõu sarnaselt erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) likvideeriva eelnõuga, millele esitati 50 000 muudatusettepanekut, põhiseaduskomisjoni sahtlisse seisma ei jääks, otsis EKRE võimalus muudatusettepanekute menetlemisest vabanemiseks. 

• EKRE loodab paari päevaga takistuse rahvahääletuse teelt kõrvaldada

Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ja Isamaa fraktsioon esitasid möödunud aastal otsuse eelnõu rahvahääletuse korraldamiseks abielu mõiste küsimuses. Eelnõu läbis riigikogus esimese lugemise 14. detsembril. Seejärel esitati eelnõule ligi kümme tuhat muudatusettepanekut, et takistada eelnõu menetlemist riigikogus. 

Eelnõu näeb ette panna 2021. aasta 18. aprillil korraldatavale rahvahääletusele muu riigielu küsimus: «Kas abielu peab Eestis jääma mehe ja naise vaheliseks liiduks?».  Rahvahääletuse toimumiseks sel kuupäeval peab riigikogu eelnõu otsusena vastu võtma kolm kuud varem ehk hiljemalt 18. jaanuaril. 

Põhiseaduskomisjon plaanib koguneda ka homme. Rahvahääletuse eelnõu teist lugemist plaanitakse järgmisel nädalal. 

Rahvahääletus abielu kohta

• Rahvas otsustab Tegemist on rahvahääletusega, mitte küsitlusega.
• Rahva otsus tehakse hääletamisest osavõtnute häälteenamusega, rahvahääletus loetakse toimunuks, sõltumata sellest osa võtnute hulgast.
• Otsus tehakse igal juhul ja üksnes nende häältega, mis kehtivad. Hääletuse boikoteerimine ega rikutud sedel ei anna midagi.
• Rahvahääletusest võib osa võtta vähemalt 18-aastane Eesti kodanik.
• Rahvahääletuse otsus on riigile kohustuslik.
• Rahvahääletuse küsimus on eelnõu järgi: «Kas abielu peab Eestis jääma mehe ja naise vaheliseks liiduks?»
• Vastata saab: «jah» või «ei».
• Kui enamus vastab «jah», on keelatud muuta perekonnaseaduse esimest paragrahvi «Abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel». Selleks et seda muuta, tuleb korraldada uus rahvahääletus.
• Kui enamus vastab «ei», ei muutu midagi. Alles jääb võimalus muuta perekonnaseadust niimoodi, et abielu saavad sõlmida ka samast soost inimesed.

Riigikogu

• Rahvahääletuse algatamise õigus on riigikogu liikmel, fraktsioonil või komisjonil. Praeguse eelnõu algatasid riigikogu Keskerakonna, EKRE ja Isamaa fraktsioon.
• Riigikogul on õigus panna seaduseelnõu või muu riigielu küsimus rahvahääletusele. Antud juhul on tegu muu riigielu küsimusega.
• Rahvahääletusele pandud muu riigielu küsimuse korral kantakse hääletamissedelile selle sõnastus ning lahtrid vastusevariantidega «jah» ja «ei».
• Rahvahääletuse plaanitav aeg on 18. aprill, selleks tuleb eelnõu hiljemalt kolm kuud varem ehk 18. jaanuaril vastu võtta.
• Eelnõu vastuvõtmiseks on nõutav riigikogu poolthäälteenamus.
• Eelnõule on võimalik esitada muudatusettepanekuid. Opositsioon on eelnõu menetlemise takistamiseks esitanud sellele tuhandeid muudatusettepanekuid, et arutelu venima jääks ning eelnõu riigikokku takerduks.
• Rahvahääletuse korraldamise kulu kaetakse riigieelarvest. Valimisteenistuse hinnangul kulub selleks 1,76 miljonit eurot.

Allikad: põhiseadus, perekonnaseadus, rahvahääletuse seadus, riigikogu kodu- ja töökorralduse seadus