Doktor Arkadi Popov on erakorralise meditsiini vallas töötanud 30 aastat ja täitnud selle aja jooksul ametiülesandeid süsteemi kõigil astmeil kõige alumisest kuni kõige ülemiseni. Ta tunneb tervishoidu ja mõistab selle iga lüli töö eripära ja raskust.
Mitte kõik ei suuda pikalt töötada tugeva stressi ja määramatuse tingimustes. Tavainimeste hulgas kogeb tööga seotud tugevat stressi tavaolukorras kuni neli protsenti inimestest, erakorralise meditsiini töötajate puhul on see näitaja kuni 20 protsenti.
«Arst peab olema paksu nahaga, et toime tulla stressiga, mis tekib sellest, kui inimesed hukkuvad. Aga järgmine patsient ootab, nii et tagasi vaadata ei saa, peame vaatama edasi, mitte tagasi,» iseloomustas doktor Popov kriisimeditsiinis töötavate inimeste meelelaadi. Kolleegide sõnul on doktor Popov sellise töö jaoks loodud. Lisaks on ta asjaliku sõnaga, tema mõttekäik on selge, loogiline ja hästi põhjendatud, tema olek rahulik ja soe ka keerulistes oludes.
Pandeemia tabas Euroopat ja Eestit äkki ja paljuski halvavalt. Suleti piirid, meditsiinivarustust ja isikukaitsevahendeid ei jätkunud. Kergekujulise paanika käigus osteti poed tühjaks tualettpaberist ja tatratangust. Käisid tulised vaidlused, kas maski kandmisest on kasu ja millised liikumispiirangud kehtestada ja kui kauaks. Januneti info järele ja otsiti ka süüdlasi. Ühe hetkega oli kogu kriisi otsustus- ja teavitusraskus langenud terviseametile, mis püüdis ühiskonna kõrgendatud ootuste tingimustes täita oma ülesandeid nii hästi, kui suutis.