Robot nimega Gutenberg

Egiptuses Tanta linnahaiglas tegeleb Cira-3 nimeline robot-õde vabatahtliku patsiendi südame ultraheliuuringuga. Praegu assisteerib roboti tööd veel selle leiutaja, 27-aastane mehaanikainsener Mahmoud el-Komy. Foto: CHINE NOUVELLE/SIPA/Scanpix

Alates trükitehnika leiutamisest ja kasutussevõtust (Johannes Gutenberg, 1450. aastal) ei ole väljendusvabadust veel kunagi olnud nii palju kui praegu. Kas see vastab tõele? Ilmselt paljuski ning lühikeses ja keskmises ajalises perspektiivis see ilmselt ka nii jääb. Kaugemat tulevikku silmas pidades peaksime aga suhtuma oma võimalusse mõelda, öelda ja arvamusi kujundada palju murelikumalt.

Lühidalt ja lihtsuse huvides nimetame autonoomseid ja intelligentseid tehnoloogiaid siinkohal paljuski üle- ja kuritarvitatud terminiga AI (alguses tähendas see ka tehisintellekti, ing k artificial intelligence). ­AI-l puudub hea definitsioon, kuid siin loos vaatlen seda kui autonoomset süsteemi, mille ülesanne on teha ennustusi, soovitusi või otsuseid, millel on mõju eraldatud (offline-) või reaalaja (online-)keskkondades.