USA püüab mõista ajaloolise küberrünnaku ulatust

Venemaa välisluuret peetakse vastutavaks USA valitsusasutuste vastu korraldatud suure küberoperatsiooni eest. Foto: Kacper Pempel/Reuters/Scanpix

Ameerika Ühendriikide presidendivalimiste eel tehti märkimisväärseid jõupingutusi, et hoida ära Venemaa järjekordset sekkumist USA valimistesse. Tegelik oht ilmutas end aga hoopis kuskil mujal.

Suure tõenäosusega Venemaa välisluureteenistusega (SVR) seotud häkkerid tegutsesid üheksa kuud segamatult USA valitsusasutuste arvutivõrkudes, ilma et USA ametkonnad sellest teadlikud olnuksid. Rünnakust teavitati avalikkust juba enam kui kolm nädalat tagasi ja sealt peale on ilmsiks tulnud aina rohkem üksikasju selle tegeliku ulatuse kohta.

Kuivõrd lõpuks avastas julgeolekuriski küberturvalisusega tegelev erafirma FireEye, kes ise ohvriks langenuna sellest Riiklikule Julgeolekuagentuurile (NSA) teatas, nimetas ajaleht The New York Times suutmatust rünnet avastada üheks tänapäeva suurimaks luurealaseks altminekuks. Meedia on seda nimetatud üheks kõige hullemaks USA vastu suunatud küberspionaaži juhtumiks läbi aegade.

Kuigi suur osa rünnakuga seotud infost on salastatud ega jõua seega ilmselt kunagi avalikkuse ette, on viimaste nädalate jooksul selgeks saanud, et rünnak oli ulatuslikum, kui esialgu arvati. New York Times kirjutas Amazoni raportile tuginedes, et 24 võrgu asemel tungiti kuni 250 valitsusasutuse ja eraettevõtte võrku. Vastamata on küsimus, kas tegu oli kõigest spionaažiga või oli ründajatel veel mingi suurem eesmärk.