Henri Zeigo: Brexit – lõputu küünlapäev

Henri Zeigo Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Mullune aasta lõppes rahvusvahelises suhtluses sellega, et Briti peaminister Boris Johnson allkirjastas Brexiti-järgse kaubandusleppe, mis võib radikaalselt muuta selle ajaloolise suurriigi staatust geopoliitilises mõttes.

Ehkki Johnson nimetas seda suurepäraseks leppeks, tuleb ka temal tunnistada, et tollimaksudeta kaubandus pole piisav, et oma kaupa edukalt Euroopa Liitu eksportida. Hea äri aluseks on katkematud suhted, kompromissid ja muud kokkulepped, mis sõlmitakse laua taga, kuhu Suurbritannia esindajat paraku enam ei oodata. Kuna globaalne majandus ei tunne piire, hakatakse kaudselt edaspidigi selle saareriigi huve puudutavaid küsimusi lahendama suurema ja tugevama positsioonilt, milleks Euroopa Liit ka on. Ka lootus erilise suhte loomisse USAga on Donald Trumpi lahkumisega purunenud.

Populistlik Johnson võis sõlmitud leppega tuua oma andunud valijatele ajutiselt rohkem töökohti ja suuremat vabadust, näiteks paremad võimalused oma vetes kala püüda, aga mis see vabadus siis lõpuks maksma hakkab? Kuhjuva bürokraatia ja sadamas seisvate kaubikute näol ilmselt väga palju. Kui see nii tülikaks ja raskeks muutub, siis milleks üldse ELil vaevata end n-ö kolmanda riigiga suhtlemiseks?