Registri korrastamine võib paljastada vea sünnikuupäevas

Riigiarhiivis kodakondsusega seotud arhiividokumendid. Foto: Peeter Langovits

Juba 65 aastat oktoobris oma sünnipäeva pidanud naisterahvas peab suure tõenäosusega kõik dokumendid enda kulul ümber tegema, kuna arhiivimaterjalidest selgus, et tema ametlik sünnipäev olevat kuu aega varem.

«Huvitav on see, et 65 aastat olen kõlvanud elama oktoobrikuise sünnipäevaga, aga nüüd enam ei kõlba,» sõnas pensionär Koidula Kasela, kuna nüüd väidab kodakondsus- ja migratsiooniamet, et tema tegelik sünnipäev on üks kuu varem.

Kasela (sünni järgi Vahtra) teab, kust probleem alguse sai. Tema ema sõnade järgi sündis ta 1946. aastal 25. oktoobril, kuid sünnitunnistuse peale kirjutati 25. september. Nimelt ei käinud Kasela ema kodus sündinud last ise vallas registreerimas, vaid käis keegi teine ja hiljem toodi emale sünnitunnistus.

Vale kuupäevaga dokumendile keegi erilist tähelepanu ei pööranud, aga kui siis ema oli seda mingil ajal vaadanud, avastas ta, et seal oli vale kuu.

«Ema muidugi lihtsameelsusest ja korralikkusest võttis ja kirjutas sinna tindiga peale «oktoober»,» rääkis Kasela. «Tol ajal polnud telefone, vaid vankrid ja hobused ja kui vahemaa oli pikk, siis kirjutaja juurde ikka mitu korda ei mindud.»

Hiljem väljastatud pass lähtus juba sellest dokumendist ja ülejäänud dokumendid passist. Kasela sõnul ei pööranud keegi vanasti sellele tähelepanu. Ta on veendunud, et oktoober on tema sünnikuu, kuna lisaks ema sõnadele, on teada, et tavaliselt pandi lapsed ka tol ajal vähemalt kuu aega hiljem kirja.

Ent nüüd tuli kunagistest valla arhiivimaterjalidest välja sünnikuupäev, kus oli kirjas «september» ja seoses sellega saabus Kaselale kodakondsus- ja migratsiooniametist kiri, et tema isikukood ei vasta tegelikkusele, mistõttu tuleb kõik dokumendid ära vahetada.

«Ma usun, et nad suruvad mind seadusega vastu seina,» seletas ta. «Isikukood on meil ju tänapäeval 20 aastat igal pool kirjas olnud – oht on, et ma pean terve oma elu ümber tegema. Kes selle eest maksab?»

Kasela sõnul on amet olnud siiski väga vastutulelik ning on soovitanud otsida vähematki tõestust. «Isegi küsisid, kas on elus inimesi, kes võiksid tõestada, millal ma sündisin, aga kahjuks on ema kaks aastat surnud,» rääkis ta. «Neid, kes teadsid, ei ole enam elus.»

Naine on ka kiriku poole pöördunud, aga nemad enam 1946. aastal lapsi ei registreerinud.

«Homme lähen veel kohalikku arhiivi – võibolla tehti mingisuguseid meditsiinilisi toiminguid või midagi, aga see on kahtlane,» ütles Kasela. «Eks lõpptulemus on tõenäoliselt selline, et mul tuleb dokumendid ära vahetada.»

Politsei- ja piirivalveamet kodakondsus- ja migratsiooniosakonna kodakondsustalituse juhataja Koidu Mesilase sõnul toimub praegu perekonnaseisuaktide digitaliseerimine.

«Ma arvan, et selle 65 aastat tagasi sündinud inimese ema parandas sünnitunnistuse ära, see läks niimoodi igal pool läbi, järgmised passid antakse juba passi alusel ja keegi ei küsi uuesti sünnitunnistust,» oletas Mesilane. Nüüd toimub aga digitaliseerimine ja aktid, mis olid paberil, kantakse digitaalsesse registrisse – see tähendab, et arhiivimaterjalide ja praeguste andmete vastavus vaadatakse üle.

«Selliseid asju tuleb ette, see ei ole mingisugune suur haruldus,» ütles ka siseministeeriumi rahvastikutoimingute osakonna juhataja Enel Pungas juhtumite kohta, kus selgub, et inimese sünnikuupäev on vale.

Neid tulevat ette peamiselt siis, kui inimene läheb uuesti passi taotlema ja siis kontrollitakse üle sünnidokumendid.

«Teine võimalus on see, et sisestame rahvastikuregistrisse inimeste sünnidokumente,» rääkis ta. «Kui need liidetakse inimeste praeguste andmetega, siis tuleb see kohe välja, kui sünnikuupäev on erinev.»

Pungase sõnul muutub sellega inimese isikukood ja ta peab seetõttu oma dokumendid uuesti võtma. Koolitunnistusi ja muid sarnased dokumente siiski ümber muutma ei pea. Uute dokumentide eest peab ta maksma ise.