GALERII JA VIDEO ⟩ Postimehe aasta inimene 2020 on doktor Arkadi Popov

Postimees valis 2020. aasta inimeseks meditsiini kriisijuhi doktor Arkadi Popovi.

Arkadi Popov oli veel aasta tagasi laiemale avalikkusele tundmatu kiirabiarst, ent kui ta sai koroonapandeemia puhkedes kriisijuhiks, mõjus kohe väga veenvalt. Tal oli olemas just see, mis terviseametil Covid-19 kriisi esimestel nädalatel puudu jäi – oskus kõnetada inimesi. 

Tunnustuse kaudu tänab Postimees kõiki eesliinitöötajaid, kes alates eelmise aasta algusest koroonaviiruse vastu visa ja väsimatut võitlust peavad.

«Olen tagasihoidlik inimene,» kommenteeris Arkadi Popov Postimehe aasta inimese tiitli saamist. «Auhindu tuleks jagada siis, kui viirus on lõplikult võidetud,» lisas ta ja rõhutas, et võitlus koroonaviirusega ei ole veel üldsegi läbi. 

2020 aasta oli doktor Popovile enam kui töine. Märtsi lõpus sai temast terviseameti kriisikeskuse meditsiinijuht ja detsembris asus Popov juba Lääne-Tallinna keskhaiglat juhtima. 

Tänavu annab Postimees aasta inimese auhinna üle 24. korda. «Postimees loob traditsioone ja aasta inimese tiitli andmisest on saanud üks selline. Andsime esimese aasta inimese tiitli välja 1997. aastal ja see on meie jaoks hea võimalus juhtida tähelepanu neile inimestele, kelle tegevusel on märkimisväärne positiivne mõju Eesti ühiskonnale ja inimestele,» ütles Postimehe peatoimetaja Mart Raudsaar.

Varem on Postimehe aasta inimese auhinna saanud: 

2019 –  filmirežissöör Tanel Toom. Ta on Anton Hansen Tammsaare «Tõe ja õiguse» esimese osa põhjal valminud samanimelise filmi stsenarist ja režissöör

2018 – kommunismiohvrite memoriaali autorid Kalle Vellevoog, Jaan Tiidemann, Tiiu Truus, Kirke Kangro ja Lidia Zarudnaja

2017 – Asko Lõhmus, võttis osa 2017. aasta metsandusteemalisest arutelust

2016 – Tõnis Lukas, panuse eest Eesti Rahva Muuseumi uue hoone valmimisse

2015 – Ivo Felt, filmiprodutsent

2014 – Hirvo Surva, 26. üldlaulupeo kunstiline juht

2013 – Mart Noorma, tudengisatelliidi EstCube-1 projektijuht

2012 – Urmas Dresen, visionäär ja Lennusadama rajaja 

2011 – Anne Sulling ja Hannu Lamp, Eesti kasutamata CO2 saastekvoodi müügi korraldamise eest

2010 – Tanel Laisaar, kopsuarst, kes juhtis Eesti esimest kopsusiirdamist

2009 – Sofi Oksanen – Eesti ajaloo ja eestluse selgitaja

2008 – Gerd Kanter – kettaheite olümpiavõitja

2007 – Marina Kaljurand – Eesti Vabariigi suursaadik Moskvas

2006 – filmi «Leiutajateküla Lotte» tegijad

2005 – Tarmo Soomere – jaanuaritormiga kaasnenud üleujutuste ennustaja

2004 – Eesti sõdur Iraagis – tunnustus Eesti elukutselise sõduri vaprusele ja kamraadlikkusele

2003 – Alar Sikk – vallutas maailma kõrgeima mäetipu Mount Everesti

2002 – Andrus Veerpalu – suusatamise olümpiavõitja

aasta tegu – pensioni II sammas

aasta meeskond – filmi «Nimed marmortahvlil» tegijad

2001 – Ivar Must – Eurovisiooni lauluvõistluse võitnud laulu «Everybody» helilooja

2000 – Ilmar Petersen – Elcoteq Tallinna juhatuse esimees, kõrgtehnoloogiafirma looja

1999 – Andres Metspalu – üks Geenivaramu projekti algatajaid

1998 – Linnar Viik – infotehnoloogia asjatundja ning analüütik

1997 – Ardo Hansson – börsikriisi üks väheseid ettenägijaid