Tervisehädad päästsid Assange’i väljaandmisest

Kohtujoonistus WikiLeaksi asutajast Julian Assange’ist. Maski kandnud Assange ei näidanud kohtusaalis üles erilisi emotsioone. Foto: Elizabeth Cook/PA/Scanpix

Briti kohtu eilne otsus tähendas WikiLeaksi asutajale Julian Assange’ile olulist võitu USA võimude üle.

Kohtunik Vanessa Baraitser tegi eile Londoni Old Bailey kohtus teatavaks otsuse, mille väljakuulutamine oli koroonapandeemia tõttu korduvalt edasi lükkunud. Kohtunik leidis, et Ühendkuningriik ei tohiks anda Assange’i välja USA-le, kus teda spionaažis süüdistatakse.

Esialgu toimetati Assange küll tagasi Londoni Belmarshi vanglasse, kuid BBC andmeil esitavad tema advokaadid juba homme taotluse Assange kautsjoni vastu vabastada. Kuigi eilne otsus ei vabastanud Assange’i mingilgi määral süüst, on tegu märgilise hetkega möödunud aasta veebruaris alanud väljaandmisprotsessis.

Lombi taga on Assange’ile saladokumentide avaldamise eest esitatud 17 süüdistust spionaažis ja üks süüdistus arvutikuritegudes, milles süüdimõistmise korral oleks võimalik ta kuni 175 aastaks trellide taha saata.

Väljaandmisotsuse tagasilükkamise juures sai otsustavaks Assange’i vaimne tervis. Piirkonnakohtunik Baraitser tõi esile, et 49-aastane Assange kannatab kliinilise depressiooni all ning tal esineb suitsiidi ja enesevigastamisega seotud mõtteid, mistõttu on alust arvata, et tema vaimne seisund halveneks veelgi ja ta kipuks USA ülikarmi režiimiga vangla rasketes ja isoleeritud tingimustes oma elu kallale.

Meedia teatel oleksid USA võimud paigutanud Assange’i kurikuulsasse Colorado ülirange režiimiga ADX Florence’i vanglasse, kus kannavad eluaegset vanglakaristust näiteks narkoparun El Chapo ja Unabomberi nime all tuntud terrorist Ted Kaczynski. Kohtudokumendist selgub, et USA võimud oleksid Assange’i kohtuprotsessi eel hoidnud Virginia osariigis asuvas Alexandria vanglas, kuid kohtunik pidas reaalseks võimalust, et määratavat karistust peaks Assange kandma just ADX Florence’i kinnipidamisasutuses.