/nginx/o/2019/07/18/12376686t1h444e.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/01/04/13560292t1h199c.png)
1. jaanuaril alustas tööd transpordiamet, mis tõi ühe katuse alla lennu-, maantee- ja veeteede ameti.
Kolmest transporti korraldanud riigiasutusest sai üks mammutamet
Uue ühendameti eesmärgiks on ohutu, mugava ja kiire liiklemiskeskkonna ning nutikate, säästlike, liikuvust soodustavate ja omavahel ühendatud transpordiliikide arendamine, teatab vastloodud riigiasutus pressiteates.
«Uue ameti sünd toob juurde suuri võimalusi ja väljakutseid, mida peame vääriliselt ellu viima kõikides valdkondades,» tõdes transpordiameti peadirektor Kaido Padar. «Uus amet puudutab iga eestimaalast 200 sadama, 200 õhusõiduki, 16 600 km riigiteede või 1,1 miljoni arvele võetud sõiduki kaudu,» lisas kunagine TS Laevade juhatuse esimees.
Uues ametis töötab ligi 850 inimest 17 esinduses üle Eesti.
Transpordiameti avalike suhete osakonna juht Margit Palm ütles Postimehele, et märkimisväärset töötajaskonna vähenemist ametite ühendamine ei toonud. «Esimene prioriteet transpordiameti loomisel ei olnud töökohtade vähendamine. Pigem oli eesmärgiks tööprotsesside parendamine ja hangete edukam korraldamine.» Palm lisas, et tulevikus võib ametis toimuda ka suuremaid struktuurimuutusi, kuid hetkel ollakse ühinemisega alles alguses.
Transpordiameti olulised valdkonnad jaotuvad kuue teenistuse vahel: liikuvuse planeerimine, merendus ja veeteed, maanteehoid, lennundus-, liiklus- ning järelevalveteenistus. Padari kinnitusel on kõik teenistused võrdselt olulised ning ametite ühendamine loob parema võimaluse kompetentside kasutamiseks ja sünergia loomiseks.
Täiesti uut rolli täidab järelevalveteenistus, mis teeb järelevalvet ligi 50 teenuse üle, sh sõidukid, tehnoülevaatus, teed, koolitused jne. «Eesmärk on eelkõige ohutuse tagamine ning ennetav tegevus, et liiklusesse ei jõuaks ohtlikud sõidukid, teed oleksid ohutud, ühistransporditeenus oleks kvaliteetne,» sõnas järelevalve teenistuse direktor Kristo-Taavi Ruus.
Transpordiameti 2021. aasta investeeringute kogumahuks on planeeritud 259 miljonit eurot, millest 49 miljonit on plaanis rahastada välisvahenditest. Ameti tulude maht on 103 miljonit eurot, millest enamuse moodustavad riigilõivud ja tee- ning veetaristu kasutamisest kogutavad tasud.
2021. aastal on teede investeeringute maht üle aastate üks suurimaid: teedevõrgu arendamisse on kavandatud 143 miljonit eurot ja säilitamisse 104 miljonit eurot. Lisaks investeeritakse infotehnoloogilistesse arendustesse 4 miljonit eurot, laevade kaasajastamisse 4,2 miljonit eurot ning tuletornide rekonstrueerimisse 2 miljonit eurot.