/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2020/11/13/13473981t1hefab.jpg)
Riigikogu esimees Henn Põlluaas rõhutas esmaspäeval esimese riigikogu olulisust Eesti parlamentaarse demokraatia kujunemisel.
Põlluaas rõhutas riigikogu rolli Eesti demokraatia kujunemisel (5)
4. jaanuaril möödub sada aastat päevast, mil Toompea lossi Valges saalis toimus ajalooline esimese riigikogu esimene istung, kus valiti rahvaesindajate seast riigikogu esimeseks esimeheks Otto Strandman ning abiesimeesteks Karl Virma ja Jaan Järve.
«Eesti Vabariigi esimese riigikogu tähtsust meie parlamentaarse demokraatia kujunemisel ja sisustamisel ei saa alahinnata,» ütles Põlluaas saja aasta tagust sündmust meenutades. «Alustati ju sisuliselt nullist.»
Põlluaas märkis, et olulisimad riigikogu esimese koosseisu vastuvõetud õigusaktid olid riigilipu seadus ja kodakondsuse seadus. Samuti sätestati noore iseseisva riigi parlamendi töökorraldus ja töötati välja suur hulk õigusakte.
«Seda tegevust kandis eesti rahva kustumatule vabaduseideaalile tuginev riigimehelikkus ja püüd seista igas olukorras just oma riigi ja rahva eest,» ütles Põlluaas. «Ka täna on meil nendelt Eesti riigi rajajatelt palju õppida.»
Esimese riigikogu koosseis kandis Eesti seadusandlikku võimu 20. detsembrist 1920 kuni 30. maini 1923. Selle koosseisu kuulusid rahvaesindajad kümnest erakonnast ja valimisliidust, kelle hulgas oli erineva haridustaseme ja mitmesuguse elukutsega isikuid. Sajaliikmelise Asutava Kogu järeltulija koosseisus oli talupidajaid, töölisi, käsitöölisi, ettevõtjaid, vaimulikke, ametnikke, arste ja advokaate.