Direktorid ei tea õpilaste plaanidest midagi
Kõik Postimehega suhelnud koolidirektorid kinnitasid, et õpilased pole aktsioonil osalemise sooviga nende poole pöördunud.
Tartu Miina Härma gümnaasiumi direktori Ene Tannbergi sõnul kuulis ta meeleavaldusest esmakordselt täna hommikul saabunud e-kirjast. Kuigi ühiskonnaõpetuse õpetajana pooldab ta algatuses osalemist, saab see võimalik olla vaid juhul, kui osalemine juhtkonna ja aineõpetajatega läbi arutatakse.
«Kui võtta seda kui kodanikuõpetuse tundi, siis on see normaalne, et õpilased seisavad oma õiguste eest. Siiski ma kahtlen, kuivõrd on õpilased kursis, miks nad seda teevad. Eelkõige on see ikkagi tudengite algatus,» analüüsis Tannberg õpilaste leige huvi põhjusi.
Tannberg lubas, et tundidest lahkujatele ta käskkirju jagama ei hakka. «Pooldan seda, et inimestel on õigus oma huvide eest seista ja kasutada selleks kõiki legaalseid võimalusi. Mind tegi lihtsalt nõutuks see, et sellisest aktsioonist teatatakse umbes 24 tundi ette,» ütles ta.
Sama meelt oli ka Pärnu Ülejõe gümnaasiumi direktor Margus Veri. «Kui õpilased ühe tunni puuduvad, siis kindlasti mingit suurt numbrit ei tule ja nõiajahti ma küll pidama ei hakka. Tavaliselt on õpilased kultuursed ja ikka ütlevad, et on plaanis minna ja hoiatavad ette ka aineõpetajat.»
Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi direktor Katrin Martinfeld leidis, et aktsioonis osalemise lubaks ta juhul, kui õpilased õpetajatega kokkuleppele jõuavad, ega katsu salamahti õppetööst kõrvale hiilida.
Luba protestile minekuks võiks temalt eeldada ka sel põhjusel, et Martinfeld peab kõrgharidusreformi eelnõud vigaseks ja tudengi huve kahjustavaks. Samuti ei mõista ta koolijuhte, kes meeleavaldusel osalemise juba varakult keelasid.
«Kõige lihtsam on ära keelata ja öelda, et meie kool selles ei osale. Aga siis me kasvatamegi endale sellised kodanikud, kes ei oska enda eest seista,» oli Martinfeld veendunud. Seetõttu ei pea ta sobimatuks, kui õpilased alles homme hommikul aktsioonil osalemise plaanidega tema jutule tulevad.