Kümnend, mil planeedi piirid end tunda andsid

Arktika uus reaalsus on juba praegu toonud sealsetesse ökosüsteemidesse nn uue normaalsuse ning kui seatud kliimaeesmärke ei saavutata, võib põhjapoolus juba mõne aastakümne pärast jäävaba olla. Foto: Bj Kirschhoffer/afp/Scanpix

Olgu selleks kliimamuutuste pealetung või elurikkuse aina kiirenev kadu, igal juhul tõi mööduv kümnend keskkonnakriisi peaaegu kogu inimkonna tähelepanu alla. Kõlavatele lubadustele probleemidega tegelda on aga järgnenud vähe sisulisi muutusi.

«See oli nüüd niisugune kümnend, mis oli ilmavaatluste ajaloo kõige soojem ja mille puhul kliima soojenemine Eestis täiesti selgelt avaldus. Eks me oleme ju kõik tähele pannud, et soojasid talvesid on olnud proportsionaalselt rohkem kui varem. Õigemini, selle kümnendi ainsad korralikud pika lumikattega talved olidki ainult aastatel 2011 ja 2013,» vaatas läinud kümnendile tagasi Tartu Ülikooli klimatoloogia professor Jaak Jaagus.

Näiteks kui lumikatte kestus ajavahemikus 1966–2010 oli Tartus keskmiselt 106 päeva, siis viimasel kümnendil oli see isegi vähem kui 95, kusjuures viimane talv oli vaatlusreas üldse kindlalt kõige soojem. Soome meteoroloogiainstituudi andmetel oli ka merejää maksimaalne ulatus talve jooksul ligi veerandi võrra väiksem kui pikaajaline norm. Kevaded ja suved on alanud varem, suved ja sügised lõppenud hiljem.

Kuigi soojad ja lumevabad talved on kliimasoojenemise igatpidi kodukamarale kohale toonud, on Eesti maailma kontekstis isegi hästi pääsenud.