Ukraina veeblokaad läheb Krimmi okupeerijatele kalliks maksma

Simferopoli veereservuaar. Foto: Aleksei Pavlišak

Vene anneksiooni tõttu sulges Ukraina kuus aastat tagasi Põhja-Krimmi kanali, mis on endaga kaasa toonud keskkonnakatastroofi ja oluliselt raskendanud Krimmi elanike veega varustamist.

Septembrist alates on Krimmis kehtestatud vee tarbimise säästurežiim. Iga majapidamine saab veele ligipääsu kuuel tunnil päevas: kolm tundi hommikul ja kolm tundi õhtul. Ainuke linn, mis ei ole veetarbimisele nii rangeid piiranguid seadnud, on Sevastopol.

Sevastopolis asuvad Venemaa Musta mere laevastiku peakorter ja mereväebaas, kuid ka seal jõuavad veevarud praeguste ennustuste järgi kriitilise tasemeni aasta lõpuks.

Täiesti ilma veeta on juba 29 Põhja-Krimmi küla, kus kaevud on tühjad ja vett tuuakse kohalikele veoautodega.

Jaltas on kohvikute, restoranide ja teiste vett vajavate äride juhid väljendanud rahulolematust päevase aja veekasutuskeelu üle. Äritegevuse jätkamiseks kogutakse hommikul vajalik vesi lihtsalt kanistritesse.

Praktikas on probleeme ka nende kuue tunni jooksul nii vee kvaliteedi kui ka kvantiteediga. Vanadest torudest kaob suur osa vett ära, enne kui see jõuab kodudesse, ja vesi, mis kohale jõuab, võib halvematel juhtudel olla täis roostet.

Probleemiga võitlemiseks on Krimmi võimud alustanud looduskaunite Krimmi järvede ja karjääride tühjaks pumpamist. Esimese Sevastopoli telekanali andmetel on Jalta linna veega varustava reservuaari täitmiseks hakatud vett pumpama Mogabi ja Hosforta mäe järvedest.

Veetaseme kiire languse põhjustatud ökosüsteemi kiiret muutumist näitavad Krimmi poolsaare suurte jõgede kuivamine ja kuivaks jäänud karstikoopad.